/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Reedeõhtune Ahhaa teaduspidu oli eksperimendihõnguline. Kõlasid paugud, sähvisid laserkiired, söödi kõrvitsakooki ja võideldi keldris.
Teadlaste ÖÖ AHHAAs: väetised kõrvitsate saagikust ei mõjutanud, küll aga maitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötoad olid rahvast täis ja möllata said nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Õhtu algas pärast kella kaheksat vägagi tempokalt ning esimesed katsed leidsid aset kolmes saalis korraga. Üks eksperiment näitas, kuidas võiks töötada reaktiivraketi mootor. Seda ümber jutustada on raske, aga töölaual oli näha mitmel korral sähvatusi ja tulesid ning seejärel oligi katse tehtud.
Samal ajal kostsid teisest saalist paugud, mis tundusid huvitavamad. Kohale minnes selgus, et katsetati õhupallide täitmist erinevate gaasidega ning seejärel nende õhupallide leegiga purustamist.
Milline pauk on valjem?
Esimeses pallis oli hapnik segamini propaaniga, teises puhas hapnik, kolmandas puhas vesinik ja neljandas segu, millest kaks osa moodustas vesinik ja üks osa hapnik. Paugud olid kõik erineva tugevusega ja nende eest hoiatati ka: kõrvad tuli kinni panna ja tark oli seda soovitust järgida. Kõige tugevam pauk oli viimane pauk. Vesiniku ja hapniku segu nimetus ongi paukgaas.
/nginx/o/2019/09/27/12603337t1he880.jpg)
Kolmandasse saali katset jälgima minna polnud enam mõtet, sest katsete esimene ring oli igal pool lõppenud, see-eest oli vahepeal avatud labor, kuhu pääsesid ainult täiskasvanud.
Täiskasvanute laboris said üle 18-aastased inimesed veenduda selles, et vedelikud on erineva tihedusega. Seda teades ja vedelikega osavalt ümber käies võisid täiskasvanud endale klaasi valada kihilisi jooke ja need alla neelata.
/nginx/o/2019/09/27/12603338t1hb368.jpg)
Siirup klaasi põhja, energiajoogi triip vahele ja kange alkohol kõige peale. Kuna siirup on suure suhkrusisalduse tõttu kõige tihedam ja raskem ning energiajook, mis on küll ka magus, aga mitte nii magus, kergem, ning alkoholisisaldusega jook kõige kergem, oligi triipudega naps valmis ja järgmisel hetkel ka neelatud.
/nginx/o/2019/09/27/12603336t1h52f7.jpg)
Kõrvitsad ja väetised
Peagi astus lavale Eesti maaülikooli aiandusteadlane Priit Põldma.
Üks teadlaste ÖÖ suurtest eksperimentidest oli ju AHHAA katusel kõrvitsate kasvatamine erinevaid väetisi kasutades. Väetisteks osutusid sünteetiline väetis, bioloogiline väetis ja puhas armastus ehk ilma väetiseta muld.
/nginx/o/2019/09/27/12603333t1hb4b7.jpg)
Nüüd oli võimalus teada saada, kas sügiseks valminud kõrvitsail oli mingi erinevus ja mida näitasid laboritulemused.
Selgus, et saagikuses erinevust ei olnud.
Väetistega väetatud kõrvitsates oli pisut enam karotenoide, ka oli neis kuivaine ja suhkrute sisaldus suurem kui ilma väetiseta kasvanud viljades. Samuti näis, et orgaanilise väetisega väetatud kõrvitsais oli rohkem maitset mõjutanud aineid.
Niisiis pole taimele väga oluline, kas saab vajalikud toiteelemendid mineraalväetisest või orgaanilisest kompostist.
Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergelt kättesaadavaks.
Sünteetilised väetised toidavad vaid taime, mitte mikroorganisme, pakkudes kasvamiseks kiiret dopingut. Sünteetilised väetised võivad valel kasutamisel vähendada aga mullas elutsevate kasulike mikroobide hulka.
Mahe- ja tavatootmise võrdlevaid katseid on nii maailmas kui ka Eestis läbi viidud palju. Tihti on võrdluse tulemused olnud vasturääkivad: kord on saak parem maheviljeluses ja kord tavatootmises. Eks tulemust mõjutavad ka kasvukoha mullastik, ilmastik ning taimekahjurite ja -haiguste levik.
/nginx/o/2019/09/27/12603330t1h03d0.jpg)
Priit Põldma märkis veel, et kõrvitsate katusekatse temale midagi üllatavat ei näidanud. Päris teaduse tegemiseks tuleks katseid ta sõnul korrata mitmeid kordi ja kõrvitsaid laboris veel põhjalikumalt uurida.
Lõpuks sai teha suu seks kõrvitsapirukaga, mis oli rohkem nagu kohupiimapirukas ja maitses imehästi. Kuuldavasti ei olnud see siiski tehtud katusel kasvatatud kõrvitsaist, kuna need olevat kõik ära kulunud laboritöödeks.
Sõda maa-aluses parklas
Samal ajal jaotati keldris esimestele huvilistele laiali lahinguvarustust. Neiks olid prillid, plastikkuulidega relvad ning mingi seade, mis võistleja küljes häält tegi. Ühe võistkonna liikmete liikumisest andsid märku elevandi pasundamine ja teiste liikumisest lamba määgimine. Prillid tegid nad aga pimedaks. Orienteerumiseks sai kasutada ainult kõrvu.
Pimedaina ja ainult kuulmise järgi tuli neil nüüd ka lahingus toime tulla ja vastasvõistkonna häälte suunas tulistada.
/nginx/o/2019/09/27/12603339t1hf183.jpg)
Teises võistlusvoorus oli võimalik prillidega näha, aga võistlejad nägid maailma nii, nagu oleksid nad purjus. See oli omamoodi proovikivi.
Mängu üldnimetus on airsoft lahing.
Õhtu oli aga pikk. Planetaariumis leidsid aset kosmoseetendused ja lektooriumis elektriteemaline teadusteater.
Teadlaste ÖÖ kestis AHHAAs kuni kella üheni välja.