Ahto Kaasik: Tulimäe hiie raiumine ja RMK make-up riigimetsas

Ahto Kaasik

FOTO: Ants Liigus

Kas riigimetsa majandamise keskus päriselt hoolib hiite käekäigust ja kohalike kaasamisest looduslikke pühapaiku puudutavatesse otsustesse? Tulimäe hiiest pidi saama näidisjuhtum, kuid sealgi eirati olulisi huvirühmi ja kohalike vastuväiteid.

Riigi metsafirma peametsaülem Andres Sepp kirjutab arvamusloos (TPM, 13.9), et RMK hoiab pühapaiku, arvestab kohalike arvamust, teeb koostöös muinsuskaitseametiga ekspertiise ning järgib PFC ja FSC metsanduslikke sertifikaate.

Tuleb tunnistada, et RMK panustab tublisti raha mainekujundusse ja sellesse, et paberil oleksid asjad näiliselt korras. Selline formaalne lähenemine on hästi sobinud muinsuskaitseametile ja FSC audiitorfirmale OÜ Nepcon, kes on RMK tegemised pühapaikades seni heaks kiitnud. Lagedaks raiutud pühapaigad, verised raiemasinad ja rahulolematud huvirühmad kõnelevad aga millestki muust. Seniste kosmeetiliste võtetega seda enam ei varja.

RMK ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks enne pühapaikade maharaiumist küsida kohalike elanike ega ka oluliste huvirühmade arvamust. Rannu Tulimäe hiiest on saamas esimene näidisjuhtum, kus RMK püüab FSC standardit järgides saavutada enda väitel konsensusliku otsuse. Paraku eirati seegi kord olulisi huvirühmi.

Kaasamata jäeti näiteks Maavalla koda. RMK varjas oma plaane isegi Hiite Maja sihtasutuse eest, kuigi 2018. aastal anti kindel lubadus teha pühapaikade hoidmiseks igakülgset koostööd. Niisiis valis RMK selle näidisjuhtumi puhul huvirühmade seast endale kõige sobivamad koostööpartnerid. Kahtlemata mugav lahendus, kui on kavas ajada kohalikele inimestele häma ja survestada neid RMK-le järele andma. Paraku selgus, et isegi sellise koosoleku tulemuste vormistamisel ei saanud RMK hakkama ilma vassimata.

Eelmisel nädalal sai Hiite Maja sihtasutus Tulimäe naabruses elavalt viielt inimeselt digiallkirjadega pöördumise, millest selgub, et RMK kasutas 28. augusti kaasamiskoosolekut vaid avalikkuse eksitamiseks. Kirjas seisab, et RMK saadetud koosoleku protokollist «puudusid nende osalejate arvamused, kes ei olnud nõus plaanitavate raietega ja pidasid õigeks jätta looduslik pühapaik metsamajandamise alt välja. Väide, et sündis konsensuslik otsus, ei vasta seega tõele. Pühapaiga kaitsjate arvamus jäeti lihtsalt kõrvale ja seda ei protokollitud».

Samas leiavad kohalikud inimesed, et Tulimägi on kantud terviklikult looduslike pühapaikade kaardile ja selle mets tuleks jätta edaspidi majandamise alt välja. Kirja lõpus seisab: «Käesoleva pöördumisega soovime, et RMK ei teostaks sanitaar- ega sanitaarlageraiet nende hallatavas Tulimäe metsas, vaid austaks paiga pühadust ning puutumatust.»

Kohalike elanike pöördumine on kooskõlas pärimuskultuuri hea tavaga, säästva metsanduse FSC standardi ja IUCNi looduslike pühapaikade haldamise juhendiga.

Looduslikud pühapaigad on meie rahvaomased looduskaitsealad, kus keskkonda hoitakse põlistest teadmistest ja tavadest lähtudes. Hiied on põhimõtteliselt reservaadid, mis on mõeldud looduse puutumatuse hoidmiseks ja ajalooliste tavade järgimiseks. Majandatava maaga ümbritsetud, on pühapaigad elurikkuse, maastikulise mitmekesisuse ja põhjamaise põlisvaimu hoidjad. Tuleb nõustuda kirjanik Berk Vaheriga, kelle sõnul on hiied eestluse kaitsealad. Hiitesse saadetud raiemasinad ei kahjusta üksnes loodust ja pärandit, vaid raiuvad meie kõigi juuri.

Tuleb nõustuda kirjanik Berk Vaheriga, kelle sõnul on hiied eestluse kaitsealad. Hiitesse saadetud raiemasinad ei kahjusta üksnes loodust ja pärandit, vaid raiuvad meie kõigi juuri.

Metsaülem Andres Sepp eksib ja eksitab, kui väidab, et Tulimäe hiiemets on säilinud vaid seetõttu, et seda on läbi aastakümnete majandatud. Et nii nõukogude ajal kui Eesti Vabariigis on seda hiit raiutud ja uuendatud kui majandusmetsa.

Hiiel polnud vaja ei raiumist ega puude istutamist, seda vajas vaid majandaja. Lagedaks raiutud hiis nagu iga loodusmets taastub ise. Hiis kui looduslikult isereguleeruv keskkond on pidevas muutumises ega vaja inimese hoolitsust. Eesti hiites leidub erinevaid kasvukohatüüpe, kasvab kõikvõimalikke puuliike, kuid kõige levinum hiiemets on sega­mets.

Metsamajandajate poolt Tulimäele rajatud puupõllud on ebaloomulikud ega sobi hiide. Tulimäel leitud kooreüraskid on ühelt poolt RMK senise intensiivse majandamise tulemus, teisalt aga looduse loomulik kulg. Tulimäe hiie loodusliku tasakaalu ja ilme taastab seal aja jooksul vaid loodus. Üraskitel ja muudel putukatel on inimese rikutud hiite kordategemisel seejuures täita oluline osa.

Erinevat liiki pühapaikade seas on kogukondlikud hiied ühed suurimad ja nende pindala võib ulatuda mõnikord üle saja hektari. Ehkki üksikutel pühapaikadel on küllalt suur pindala, hõlmavad nad kogu maast vaid murdosa. Looduslike pühapaikade kaardile kantud pühapaigad katavad riigimetsast kõigest 0,13 protsenti ja erametsadest 0,1 protsenti.

Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja sihtasutuse ning maa-ameti koostöös valminud looduslike pühapaikade kaardil on valdavalt loodus- ja muinsuskaitsealused objektid, mida pole pühapaigana piiritletud. Tulimäe hiis on üks väheseid pühapaiku, mis kaardi koostamise käigus piiritleti. Seejuures lähtuti ajaloolistest kaartidest, vaimsest pärandist ja looduslikest tingimustest, eelkõige pinnavormist. Piiritletud alal asuvad ka pühapaiga hävinud, raskelt kahjustatud või hõivatud osad: teed, põllud, kruusakarjäär jms.

Pühapaikade kaart ei sea iseenesest kellelegi mingeid kitsendusi. Küll aga on ta asendamatu teabeallikas huvilistele ning FSC vabatahtliku sertifikaadi taotlenud metsaettevõtetele, sh RMK-le.

Andres Sepa artiklist võib lugeda, et RMK on tellinud koostöös muinsuskaitseametiga Tulimäele alternatiivse ekspertiisi. Samamoodi on nad toiminud mujalgi. Näiteks koostatakse RMK tellimusel Saaremaa Metsaääre küla hiiepaiga ekspertiisi, kuigi juba 2014. aastal valmis muinsuskaitseameti tellimusel selle hiie piiritlemise ekspertiis. Ju siis on RMK-l kavas hakata sealgi raiuma.

Tänavu suvel raius RMK lagedaks osa Viru-Nigula valla Pärna küla hiiemetsa, mille piiritlemise ekspertiis valmis muinsuskaitseametis samuti 2014. aastal. RMK eiras seejuures tehtud ekspertiisi, pühapaikade kaarti, kohalikke elanikke ja teisi huvirühmi. Ootamata ära iseenda tellitud ekspertiisi tulemusi, kiirustab RMK raiuma ka Tulimäe hiit. Metsaregistri andmetel esitas RMK keskkonnaametile 11,74 hektari hiiemetsa sanitaar- ja lageraide taotluse juba juulis-augustis ehk enne 28. augustil toimunud kaasamiskoosolekut.

Hiiel polnud vaja ei raiumist ega puude istutamist, seda vajas vaid majandaja. Lagedaks raiutud hiis nagu iga loodusmets taastub ise.

RMK ja muinsuskaitseamet on toiminud seni pühapaikade rüüstamisel kaasosalistena ja ilmselt läheb see nii ka edasi. On alust arvata, et RMK-l on uusi ekspertiise vaja üksnes oma ärihuvide õigustamiseks ja neid arvestatakse niivõrd, kui need ei takista hiiemetsade maharaiumist. Kuna RMK on vabatahtlikult taotlenud endale FSC säästva metsanduse sertifikaadi, peaks siinkohal sekkuma audiitor.

FSC audiitorfirma Nepcon sai 2018. aasta alguses Hiite Maja sihtasutuselt RMK rikkumiste ülevaate, kus on esitatud paarkümmend pühapaikade rüüstamisjuhtumit. Selle asemel, et hinnata kirjeldatud juhtumite vastavust FSC standardile sisuliselt, piirdus audiitor Hiite Maja ja RMK kirjade vahendamisega. Juhul kui sellisel viisil toimuks ka õiguskaitseorganite töö, ei võetaks meil vastutusele ühtki korrarikkujat. Tarvitseks vaid kurjategijal öelda, et ta oli puu otsas, kui pauk käis, ning uurija või audiitor loeks sellega juhtumi lõpetatuks. Selline lähenemine on absurdne ja muudab FSC sertifitseerimissüsteemi rohepesuks.

Tänavu sügisel esitas Hiite Maja Nepconile RMK varasemad rikkumised uuesti ning lisas neile kuus juhtumit. Rikkumiste nimekirja on lisandunud muu hulgas kahtlustus, et RMK on esitanud pühapaigast raiutud puitu müües valeandmetega veoselehe, et petta FSC serti omavat ja pühapaikade kaarti järgivat puidutöötlusettevõtet.

Kui pühapaigad hõlmavad riigimetsast vaid 0,13 protsenti, siis miks riskib RMK pühapaiku rüüstates FSC serdi kaotamisega? Esialgsetel andmetel on RMK saanud pühapaikadest raiutud puidu eest müügitulu üle 10 miljoni euro. Seda on väga palju vähem, kui pakub FSC serdiga kaasnev turueelis.

Meile kõigile kuuluv riigimetsa majandamise keskus peab pühapaikade majandamise lõpetama! Hiite raiumise ja sellise tegevuse ilustamise ehk make-up’i asemel tuleb panustada pühapaikade hoidmisse. Seni maha raiutud ja maha müüdud hiiepuude raha eest saab taas käivitada ja ära teha looduslike pühapaikade täiemahulise kaardistamise ja veel palju muudki head ja vajalikku.

Jätkame tööd selle nimel, et meie pühapaigad oleksid riigimetsas päriselt hoitud.

Tagasi üles