Esimesed õhupalliga õhkutõusmised Tartus läksid luhta

Õhupall võib olla ohupall. Foto: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Scanpix

Esimesed Tartus õhupalliga õhkutõusmise katsed 127 ja 130 aastat tagasi nurjusid. Erinevalt nüüdsest palli hõljutamisest endise keskkatlamaja korstna kohal olid esimeste küljes inimesed.

Esimest korda tuli tartlastele õhupalliga õhkutõusmise kunsti näitama septembris 1889 ameeriklasest õhusõitja ja langevarjuhüppaja Charles Leroux. Nagu on kirjutatud raamatus «Üle jõe Tartu» (Tartu linnamuuseum, 2019), toimus demonstratsioon Peetri kiriku vastas asunud Ressource'i aias. Kuulsal aeronaudil Tartus siiski õhku tõusta ei õnnestunud, sest ilm oli vilets.

Oktoobris 1892 üritas sedasama teha samas paigas aviaator E. Liskiewitsch. «Õhku õnnestus tal tõusta alles kolmandal katsel,» kirjutavad nimetatud raamatus Kaari Siemer ja Kristiina Tael. «Paraku lendas ta tugeva tuule tõttu vastu puutüve ning sai vigastada: tuulelaevnik nikastas jala ja ka keha sai tugevalt põrutada.»

Eesti Postimees kirjutas, et mees kukkus puu otsast oimetult maha. «Kõik arwasiwad, et ta surnud on, kuna õhulaew pilwe poole lendas ilma meheta. Murdus jooksis waatajaid kokku, et õhulaewnikku näha. Ta tõsteti üles ja kanti majasse, kus arstid teda aitama läksiwad. Mees on küll elule toibunud, aga on raskelt wiga saanud,» kirjutas ajaleht.

Päris hullusti läks tema eelkäijal. Nimelt sõitis Leroux pärast ebaõnnestumist Tartus 1889. aastal kohe Tallinna. Ta tõusis Harjumäelt lendu, kuid kandus tugeva tuule tõttu lahe kohale, kus ta hüppas langevarjuga vette ja uppus.

9. oktoobril 1892 ehk kaks päeva pärast Liskiewitschi lendu, mille oli peatanud puutüvi, tõusis Siemeri ja Taela andmeil samuti Peetri kiriku juurest õhupallil Eesti taevasse esimene naine, Liskiewitschi kaaslane ja Leroux'ga «ligemas tutwuses olnud» preili Bronislawa Schedik.