Politsei kutsub inimesi üles ebaseaduslikest relvadest loobuma

Eelmisel ebaseaduslike relvade loovutamise kampaanial jõudis politseini ka püstol Mauser, mida valmistati masstootmises kuni 1939. aastani. Foto: PPA

Oktoobrikuus korraldab politsei elanikelt relvade kogumise kampaania, mille eesmärk on teavitada inimesi relvade omamisega seotud kohustustest, vähendada registreerimata relvade hulka ja suurendada seeläbi ühiskonna turvalisust. Varem korraldatud kampaaniate ajal on politseile üle antud sadu ebaseaduslikke tulirelvi, nende osi ning laskemoona.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riita Proosa sõnul on oktoobrikuus eestimaalastel taas võimalik karistust kartmata oma kodust, maamajast või mujalt leitud omanikuta ja registreerimata ebaseaduslikud relvad politseile üle anda. «Oma töös näeme sageli, et inimesed leiavad vanade majade renoveerimisel ja suuremahuliste ehitustööde käigus nii eramute lagede seest, pööningult kui ka seinte vahelt oma esivanemate või lähisugulaste tulirelvi. Osa inimestest annab leidrelvast politseile kohe teada, ent on ka neid, kes teadmatusest või karistust kartes peremeheta jäänud relvad laka peale tolmu alla jätavad,» rääkis ta.

Proosa lisas, et oktoobrikuus algav üleriigiline kampaania ongi mõeldud kogukonna teadlikkuse tõstmiseks ning inimeste kodudes, maamajades või mujal hoitavate ebaseaduslike relvade loovutamiseks. «Üleskutse on mõeldud eelkõige küll ebaseaduslike tulirelvade loovutamiseks, kuid politsei ootab vihjeid ka kõikide teiste relvade, näiteks gaasi-, pneumo- ja külmrelvade ning kõikvõimalike tulirelva osade ja laskemoona kohta,» loetles ta.

Politseiametnik meenutas, et tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omanikul olema politsei väljastatav relvaluba või kollektsioneerimisluba. «Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav,» toonitas Proosa. Ta nentis, et ekslikult on inimeste hulgas levinud arusaam, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlblik või on roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema. «Nii see aga tegelikkuses ei ole ning fakt on, et laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui selle on jäädavalt laskekõlbmatuks tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastava tegevusloaga isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga,» selgitas Proosa. Ta lisas, et oktoobrikuu annabki kõigile võimaluse põhjendamatut hirmu tundmata kodus leiduvad terved või katkised ebaseaduslikud ja peremeheta jäänud relvad politseile üle anda.

«Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav,» toonitas Proosa.

Vanemkomissari kinnitusel võivad oktoobrikuus politsei poole südamerahus pöörduda ka kõik need inimesed, kel varasemast ajast kodus mõni emotsionaalse väärtusega esivanemate registreerimata relv. «Sellistest perereliikviatest tuleks niisamuti politseile teada anda ning edastada soov relva registreerimiseks või mälestusesemena jäädavalt laskekõlbmatuks muutmiseks. Politsei kontrollib relvade tehnilist seisukorda ja aitab võimaluse korral tsiviilkäibesse lubatud tulirelva seaduslikult registreerida,» kommenteeris Proosa. Ta lisas, et sel juhul peavad olema täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded.

RELVA LOOVUTAMISE KAMPAANIA

• Relvade üleriigilise loovutamise kampaania algab 1. oktoobril ning kestab kuu lõpuni. Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamata politseid teavitama ja leiu üle andma.
• Leiu üleandmiseks soovitab politsei esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril. Seejärel tuleb politseiametnik ise tulirelvale järele ja toimetab selle ohutult politseisse hoiule.
• Viimati korraldati selline üleriigiline kampaania kümme aastat tagasi ning toona jõudis politseisse hoiule 55 relva, 1301 padrunit ja seitse relvarauda. Peamiselt oli tegu jahi- ja vintpüssidega, ent hoiule anti ka sõjaaegseid relvi, nende osi ning laskemoona.
• Huvitavamad loovutatud relvad olid eelmisel loovutamisel näiteks püstol Mauser, mida valmistati masstootmises 1939. aastani, ning püss Arsenal, mida toodeti Eesti tehases aastani 1941. Suurem osa relvi, millest inimesed politseile teada andsid, olid kehvas seisukorras, kasutuskõlbmatud ja katkised.