Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Mälukohvik on nii uus asi, et huvi alles hakkab tekkima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige on ka Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Merle Varik, kes koos mõttekaaslastega kutsus Tartus esimest korda kokku mälukohviku.
MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige on ka Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Merle Varik, kes koos mõttekaaslastega kutsus Tartus esimest korda kokku mälukohviku. Foto: Kristjan Teedema

Kuhu ma oma mäluprobleemidega pereliikmega ikka lähen, ta ei mäleta hiljem midagi, ja võib-olla tekitab kodust väljas olles hoopis piinlikkust – nii mõeldakse vahel. Kui dementsusega inimeselt endalt küsida, siis ega ta tahagi kuhugi minna. Kodust lahkumine võib tunduda keeruline ja üldsegi mitte mõnus.

Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Merle Varik ja Janika Pael ning neuroloog Ülla Linnamägi korraldasid Tartus aga esimese mälukohviku, kuhu olid oodatud just need pered, kus elab dementsusega inimene. Sellisesse kohvikusse on tegelikult oodatud kõik, kellele mälu tundub põnev teema – nii noored kui vanad. Mälukohvik on sotsiaalseks läbikäimiseks väga turvaline koht.

Maailmas ei ole mälukohvikud uus asi, aga Tartus pole neid varem ette võetud. Esimesel korral kutsuti inimesed Eesti Rahva Muuseumisse. See oli läinud pühapäeval, 22. septembril, mil kogunes kümmekond inimest, korraldajad sealhulgas. Paar inimest tulnutest olid need, kes oma pere dementsusega lähedast veel kaasa ei võtnud, kes aga tundsid mälukohviku vastu suurt huvi.

Tagasi üles