Potid ja inimluud aitavad teadlastel uurida ammuste eestlaste söögilauda

Üks kuuest naisest, kelle toidusedelit teadlased põhjalikult analüüsisid. Kukruse VI matus ehk Kukruse emand on koos rikkalike haupanustega väljas Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel «Kohtumised».

FOTO: Margus Ansu

Kümme aastat tagasi satuti Tallinna-Narva maanteel Kukruse liiklussõlme ehitades peale ammusele surnuaiale. 12.–13. sajandist pärit kalmistult leitud inimluud ja hauapanused on olnud arheoloogidele tänuväärne uurimisaines, see on aidanud muu hulgas heita valgust sellele, mida pea tuhat aastat tagasi Kirde-Eestis söödi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Muinasaja lõpul Kukrusel elanud inimeste toidulaua rekonstrueerimisega tegeles terve rühm teadlasi nii Eestist kui ka välismaalt ning oma töö tulemused avaldasid nad mullu teadusajakirjas Journal of Archaeological Sience. Eelmisel nädalal tutvustas uurimisrühma juht Ester Oras (pildil) huvilistele teemat Eesti toidu kuu raames peetud seminaril.

Orasel on doktorikraad arheoloogias, aga Tartu ülikoolis on ta ametis hoopis analüütilise keemia õppetooli vanemteadurina. Täpsemalt määratleb ta end arheokeemikuna, mis tähendab seda, et oma teadustöös kasutab ta loodusteaduslikke meetodeid, saamaks ammustest aegadest uut teadmist. Muistse toitumise uurimise kontekstis tähendab see orgaaniliste jääkide keemilist analüüsi.

Tagasi üles