Galerii: Eestist võib lähiaastatel saada tervisliku veini maa

Maaülikooli aianduse õppetooli hoidja professor Kadri Karp.

FOTO: Jürgen Puistaja

Eesti maaülikooli aiandustudengid ja õppejõud sõitsid eelmisel laupäeval Rõhule, et alustada pidulikult tänavust viinamarjakorjet. Vihmast hoolimata oli vabatahtlikke mitukümmend, peale tudengite ka sommeljeekursuse õpilased. Nagu öeldakse, pole halba ilma, on vaid vale riietus. Samamoodi on maaülikooli aiandusprofessori Kadri Karbi sõnul viinamarja-aastaga. «Pole kehva aastat, on üksnes vale tehnika ja tehnoloogia,» ütles ta. Ei saa täpselt öelda, mida viinapuu kasvamiseks ja viljakandmiseks täpselt soovib, sest kõik sõltub sordist, kasvukohast ja aasta tingimustest. Selget juhendit, kuidas toimida, pole. Igal aastal tuleb katsetada ja läheneda igale sordile eri moel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Külmakindlamad sordid

Maaülikooli Rõhu katsejaamas kandsid tänavu vilja kolme sorti viinapuud: üks pärineb Saksamaalt, üks Venemaalt ja üks Lätist. Kui kahe viimase saagikus oli väga hea, siis Itaalia sort nii hästi ei kandnud. Karp rääkis, et viinamarjade saaki mõõdetakse tegelikult veini kaudu. Võib arvestada, et ühe viinapuu marjadest saab hooajal kaks pudelit veini. Laupäeval korjatud viinamarjad rändasid Otepää lähedale Murimäe veinikeldrisse.

Tagasi üles