Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Elamise julguse raamatus põimub elu kirjandusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aija Sakova kirjandusmuuseumis.
Aija Sakova kirjandusmuuseumis. Foto: Kristjan Teedema

Kirjanduslike teisipäevade sarjas tuleb 24. septembril Tartu kirjandusmajas esitlusele kirjandusteadlase ja -kriitiku Aija Sakova esseistlik raamat «Elamise julgus. Kirjad Käbile».

Eesti Keele sihtasutuse üllitatud teos koosneb kahest osast: aastail 2017 ja 2018 kirjutatud kirjadest Eesti-Rootsi klaverikunstnikule ja kirjanikule Käbi Lareteile (1922–2014) ning samas ajavahemikus ilmunud Aija Sakova esseedest ja raamatuarvustustest.

Käbi Laretei aastal 2010 Tallinnas.
Käbi Laretei aastal 2010 Tallinnas. Foto: Peeter Langovits

Autori sõnul põimuvad «Elamise julguses» elu ja kirjandus, mis toetavad ja laiendavad teineteist. Tõukudes nii Käbi Laretei kui ka teiste eesti ja välismaiste autorite teostest, on autor võtnud vaatluse alla küsimusi, mis on seotud elamise julguse, tabude ja hirmudega.

«Käbi Laretei raamatud mõjusid 2017. aasta suvel minu jaoks kui äratus,» kirjutab Sakova eessõnas. «Juhuslikult kohtusin raamatupoes tema 2008. aastal välja antud teosega «Kuhu kadus kõik see armastus?». See küsimus huvitas mind ennastki ja otsustasin Käbile sellel rännakul iseenda sisemaastikele järgneda.»

Raamatu «Elamise julgus» esikaas.
Raamatu «Elamise julgus» esikaas. Foto: Repro

Aija Sakovalt on varem eesti keeles ilmunud esseede ja kriitika kogumik «Valu, mälu, kirjandus» (2017). Saksa keeles on ta avaldanud Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi loomingu monograafia «Ausgraben und Erinnern» («Väljakaevamine ja mäletamine», 2016).

«Elamise julguse» esikaanel on autori isa Valeri Sakovi graafiline leht «Kevad». Esitlusel 24. septembril kell 18 Tartu kirjandusmajas (Vanemuise 19) kõnelevad autori kõrval raamatu toimetanud Piret Põldver ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus.

Tagasi üles