Suri nahakunstnik ja kunstiteadlane Endel Valk-Falk

Endel Valk-Falk oma näituse avamisel 31. augustil 2007, kõrval tema autoportree.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti kunstnike liidu teatel lahkus 18. septembril meie hulgast Eesti nahakunstnike liidu auliige, restauraator, naha- ja köitekunstnik ning kunstiteadlane Endel Valk-Falk (12. oktoober 1932 – 18. september 2019).

Endel Valk-Falk sündis 12. oktoobril 1932 Rakveres, õppis sealses 1. keskkoolis ja jätkas õpinguid Eesti riikliku kunstiinstituudi tarbekunsti osakonnas nahkehistöö erialal aastail 1952–1958.

Aastal 1958 asus Valk-Falk tööle Tartu nahkgalanteriikombinaadi Linda peakunstnikuna. Seejärel töötas ta Tartu ülikooli raamatukogu hügieeni- ja restaureerimisosakonna juhatajana, olles selle osakonna ise rajanud. Hilisem elu- ja ametitee viis ta Tallinna.

Aastal 1997 kaitses ta kunstiteaduse magistri väitekirja teemal «Eduard Taska ja Eesti köitekunst». Aastail 2000 ja 2001 oli ta Tartu kunstikooli õppejõud ning aastail 2001–2007 Tartu kõrgema kunstikooli professor.

Nekroloogis on märgitud, et Endel Valk-Falk oli innustunud ja uudishimulik kunstnik, uurija, kirjutaja ja katsetaja. Ta tegi albumeid, raamatuköiteid ja külalisraamatuid, kasutades vanu nahatehnikaid. Ta koostas oskussõnastikke, rikastas köitetehnika sõnavara ja lõi kreeka-slaavi köite restaureerimismetoodika. Tema sulest ilmus mitu uurimust.

Kolleegid mäletavad teda muheda jutuvestja ja eksperimenteerija, aga ka paeluva akvarellisti-etnograafina, kes sundimatul moel annetas oma töid kingiks austajaile.

«Tähelepanuväärne oli tema vääramatult väärikas akadeemiline hoiak ja kollegiaalsus õpetaja ja õppejõuna, tema terane muigvel leebus, millega ta ikka heldel meelel jagas tarkust ja oskusi,» on kirjas nekroloogis. «Oma mitmekülgsuses oli Endel Valk-Falk pühendunud ja piiridele püüdlev humanitaar.»

Endel Valk-Falk saadetakse viimsele teekonnale 25. septembril kell 13 Tartu krematooriumis (Jaama 122).

Endel Valk-Falk, autoportree aastast 2005. See akvarell oli sügisel 2007 näitusel Tartu linnamuuseumis.

FOTO: Sille Annuk

Tagasi üles