/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2019/09/22/12583790t1h3bc0.jpg)
Linnamuuseum tähistab tänast vastupanuliikumise päeva kell 16 ajaloolase Agu Pajuri ettekandega Molotovi-Ribbentropi paktist. Samas vestleb teeneka vastupanuvõitleja Mart Niklusega Eesti mäluinstituudi projektijuht Sergei Metlev.
Tänasel vastupanuliikumise päeval meenutab Mart Niklus linnamuuseumis võitlust okupatsiooniga (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna aastal 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. Eesti ei alistunud kunagi ja vastupanu erinevates vormides kestis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.
Saksa okupatsiooni lõppemisel 1944. aasta sügisel taastati põhiseaduslik Eesti Vabariik. Selleks moodustati 18. septembril Eesti Vabariigi põhiseaduslik valitsus Otto Tiefiga eesotsas. Vabariigi valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas neutraalseks. Eesti suveräänsusest punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. 22. septembril 1944 asendati vägivaldselt sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis punalipuga.
Põhiseaduslik Eesti riigivõim otsustas lootusetus olukorras võidelda vaba Eesti eest eksiilis. Selleks lahkus presidendi kohusetäitja professor Uluots Rootsi ning temale pidid järgnema valitsuse liikmed.
Kodu-Eestis alustasid vastupanuvõitlust okupatsioonivägedele kümned tuhanded inimesed – koolinoored, metsavennad, soomepoisid jne. Võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest toimus vabas maailmas põhiseadusliku eksiilvalitsuse ja Eesti välisesinduste eestvedamisel. Erinevates vastupanu vormides kestis see võitlus okupatsiooni lõpuni 1991. aastal. Eesti ei alistunud kunagi okupatsioonivõimule.
Mart Niklus oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Rahumeelses vabadusvõitluses tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teiste Balti riikide esindajatega.
Niklus taotles Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel taasiseseisvunud Eesti poliitikaelus niihästi parlamendis kui ka mitmesugustel kodanikuühiskonna foorumitel.
Täna on üksiti Mart Nikluse 85. sünnipäev.