/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Eesti Rahva Muuseumi kahel uuel näitusel kohtab vaataja Edgar Valteri käega vanadele kapiustele maalitud kratte ning näeb fotokangal rippuvaid kahe ja poole meetri kõrguseid puuslikke.
Edgar Valteri 90. sünniaastapäeval saabusid ERMi kratid ja puuslikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituste koostaja ja Edgar Valteri pärandi hoidja Külli Leppik kirjeldab: «Pöörismäe taluõue kujuteldavat väravat valvas aastaid lohe. Mitme peaga ja õige toekas. Seljas puuslikest kaaskond. Lohe kereks oli saanud Uue-Antsla kalatiigi kaldalt pärit igivana pajupuu poolõõnes tüvi. Lohe pead ning ta turjal koha leidnud puuslikud valmisid Edgar Valteri käe all.»
Puuslike võim ja vägi
Puuslikke jagus taluõue tegelikult mujalegi. Kunstnik on rõhutanud: «Paljud säärased metsaleiud on sedalaadi, et loodus on ise kõik valmis teinud, pole vaja kätt külge panna ja «ilusamaks» teha. Mõni leid kutsub, jah, pisut omalt poolt juurde lisama. Eks ma seda siis teen ka. Aga ega ma loodust ikkagi üle trumbata suuda. Ei lähe läbi.» Nõnda sündisid kõik Pöörismäe puuslikud. Erilise võimu ja väega, mille neile loodus oli kaasa andnud. Ja loodus oli helde ...
/nginx/o/2019/09/20/12579160t1h6e09.jpg)
Lohe aeg sai otsa varsti pärast Edgar Valteri lahkumist. Aga puuslikud jäid. Õuevalvurid, lõkkevalvurid, majahaldjas …
Fotosilma läbi talletatuna leiavad Pöörismäe puuslikud nüüd oma koha teises ajas ja ruumis.
Kratimaagia
1990. aastatel hakkas Edgar Valterit paeluma kratiteema. Valmis 13 õlimaali krattidest, mis raamitud Võru Wermo kapiustesse.
Külli Leppik meenutab, et kunstnikule oli krattide maalimine väga lõbus tegevus. «Kõik need 13 kratti jõudsid esimest korda avalikkuse ette Võrus Karma antikvariaadi seintel. Sealt leidsid kratid endale uue peremehe, kes nad endaga kaasa viis,» selgitab ta.
/nginx/o/2019/09/20/12579153t1h5bf2.jpg)
Pöörismäele sündis aga päris oma kratt. Edgar Valter on seletanud, kuidas see teoks sai. «Tegin ta rattarummust, kõveratest okstest ja puupakust. Nii igaks juhuks, et äkki tuleb eluvaim sisse ja … paljugi mis. Ristteel pole ma küll käinud ja kolme tilka verd vanakurjale andnud.»
Võib-olla sellepärast ongi Pöörismäe kratt igati mõistliku meelega. Praegugi hoiab ta majapidamisel silma peal ja mingit pahandust ei tee.
Aga sellega Pöörismäe kratimaagia veel ei piirdunud. Raamatus «Isand Tuutu ettevõtmised» andis kunstniku fantaasia elu krattidest viguriväntadele Kratu ja Krata. Koos isand Tuutuga võtsid nad ette lennu Krattide Maale abistamaks kratirahvast võitluses ründavate vaenlaste, krookumitega.
Fotode vahendusel on Edgar Valteri kratimaailm jõudnud ERMi näitusele. «Selle maailma paganlikku tausta tasakaalustab looduslik rist, kus kaks sirget oksaharu on põimunud täiuslikuks kujundiks,» ütleb Külli Leppik.
Esimene Edgar Valteri illustratsioonipreemia
Selle preemia andis üle Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone. Viie nomineeritu hulgast pälvis preemia Regina Lukk-Toompere, kes on oma värvi- ja detailirohkete piltidega rõõmustanud lugejaid ja vaatajaid üle 30 aasta. Ta on suurepärane akvarellist ja graafik.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/20/12579158t1h5938.jpg)
«Jumal tänatud, et meil on Edgar Valter,» ütles Regina Lukk-Toompere preemia kättesaamisel, ning soovis silmas pidada seda, et niisugune preemia tunnustab ja väärtustab Eesti raamatuillustraatorite loomingut.
/nginx/o/2019/09/21/12581021t1h7924.jpg)
Ka loodavad kõik, et see preemia ei kao ja kestab, jäädvustades sel viisil vanameistri enda mälestust.
Regina Lukk-Toompere esimene illusteeritud raamat oli ühtlasi ta diplomitöö – 1983. aastal ilmunud Ernst Enno «Üks rohutirts läks kõndima». Aga tema viimaste aastate tundlikku kunstnikukätt näeb raamatuis: Jaan Tätte «Hülgeviga. Jäljed» (Tammerraamat, 2019), Toon Tellegen, «Kõik on olemas» (Aasta Raamat, 2018), Leelo Tungla «Delfiin Delila suur sõber» ja «Halloo!»(Tammerraamat, 2017), Jaanus Vaiksoo «Laul Eestimaast» (Ärkel, 2017).
/nginx/o/2019/09/21/12581053t1h9837.jpg)
Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva tähistamisel Eesti Rahva Muuseumis kõnelesid täna veel Margus Kasterpalu, Vahur Kersna, Krista Kumberg ja Viive Noor. Laulis Toomas Lunge. Vaadati ekraanil pilte lasteraamatutest, arutleti Edgar Valteri koha üle nii Eesti kunstnike kui kirjanike keskel ning tõdeti, nii nagu illustraator Viive Noor ütles, et Eesti lastekirjandusel on läbi paljude aastakümnete olnud tõesti kuldsed ajad, ja tuleb vaid soovida, et need jätkuksid.
ERMi üles seatud näitusi avas Pokumaa tegevjuht Nele Hendrikson ning esimest lätikeelset «Pokuraamatut» tuvustas Margus Konnula.
/nginx/o/2019/09/20/12579405t1hfe21.jpg)
Lõpuks said kõik tordist suu magusaks.
Õhtul olid ERMi oodatud aga pered, et vaadata filme, meisterdada ja lugeda. Kohal oli Puuko ja pokud.
21. septembril leiab ka Pokumaal aset pidu, mil samuti meenutatakse Edgar Valterit ja süüakse sünnipäevakringlit. See päev seal leiab aset kell 11–17.