Maanteeamet kutsub puude rüüstajaid korrale

Robustselt kärbitud teeäärsed puud ja põõsad Väike-Rakkes.

FOTO: Margus Ansu

Tartu–Viljandi tee ääres Väike-Rakkes olid möödujad ja kohalik rahvas pikalt tunnistajaks sellele, mis juhtub teeäärsete puudega, kui hooldusniidukiga nende võrasid ja teemaa poole küünitavaid põõsaid robustselt tagasi lõigata.

Ei midagi head: tulemuseks on rebitud köndid ja valendavad tüükad.

Maanteeameti Lõuna teehoiuosakonna juhataja Tarmo Mõttus rääkis, et ka tema on saanud teavet, et seal, teemeeste keeles Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteel, on teehooldaja hiljaaegu niitnud ja kasutanud nende puude ja põõsaste puhul, mis on otsapidi teemaal, millegipärast vertikaalset niitmist.

Väike-Rakkes on sel moel näiteks lõigatud bussipeatuse tasku kõrval eramut piiravat vana sirelihekki ja suurt kaske.

«Põhimõtteline vastus on, et see ei peaks nii toimuma,» ütles Mõttus. «Kui kusagil midagi kärbitaksegi, ei saa me kärpida võõral maal. Maanteeameti esindajana ei kiida ma seda heaks.»

Pisut edasi Emajõe silla poole on samal moel piiratud teeäärset pajuvõsa, kuid ka selle on maanteeamet nüüd hoolduspartneriga jutuks võtnud.

«Küll on ta vaba meetodi valikus, aga mina olen seda meelt, et puude kärpimine ei tohiks olla mehaaniline rapsimine,» lausus Mõttus. «Meie hooldepartner lubas minna seda vaatepilti seal käsitsi parandama. Loodan, et nad said ka aru, et selline võsa raiumise või pügamise stiil ei ole vastuvõetav. Tõenäoliselt sooviti töö kiiresti mehhanismide abil ära teha, hoolimata tulemusest. Minul on hea meel, et nad said aru, et see ei sobi.»

Mõttus lisas, et maanteeametil pole vahet, kas hooldatakse suurt linnadevahelist maanteed või kitsast kruusateed külade vahel, tulemus peaks olema korrektne ja pilt sama viisakas kui kodus pärast heki pügamist.

«Tean, et selliseid juhtumeid on olnud varem ka,» möönis ta.

Tagasi üles