Jüri Laurson: ülim aeg mõelda energia­julgeolekule

Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Eestis on elektri kasutuselevõtust möödunud juba rohkem kui viis inimpõlve. Erilist tähelepanu on pööratud energiajulgeoleku kindlustamiseks kohalikul kütusel põlevkivil töötavate elektrijaamade ehitamisele. 1971. aastal lõpetati 1600 MW võimsusega Balti soojuselektrijaama väljaehitamine, neli aastat hiljem 1610 MW võimsusega Eesti elektrijaama ehitus. Need tagasid Eesti energiajulgeoleku ja panid aluse suurtööstuse arengule.

Nüüd oleme jõudnud teelahkmele, kus põlevkiviküttel katlad oli plaanis CO_² saaste ohu tõttu sulgeda. Valitsusel õnnestus olukorda pisut leevendada, sest saadi aru, et pruun kuld, põlevkivi, on rahvuslik rikkus ja sellest energia tootmine kindlustab riigi energiavarustatust.

Üksnes päikese ja tuule varal toodetavale energiale ei saa lootma jääda, sest ilm on liiga muutlik. Riiklikus arengukavas on detailsed plaanid, kuidas põlevkivi rohkem väärtustada ja keskkonda säästvalt väärtusi luua. Ka meie keskkonda säästev plaan viia elektritoitele Narva ja Valga suuna rongiliiklus eeldab, et elektrivõimu oleks igal hetkel küllaldaselt.

Arusaamatu, et Eesti müüb saastekvoote, selmet neid põlevkivielektri tootmiseks ära kasutada. Selle asemel toetame saastekvootide müügiga hoopis elektriautode ostu ja neile laadimistaristute rajamist, kuid energiatootmise jätkusuutlikkusele ei mõtle.

Ometi Saksamaa ja Poolagi toodavad kivisöest elektrit ja neid saastekvoodid ei kimbuta. Nördimust tekitab, et äsja valminud Auvere elektrijaama ei ole suudetud siiani korralikult tööle panna. Ikka seisak seisaku järel ja lõppu ei paista.

Arusaamatu, et Eesti müüb saastekvoote, selmet neid põlevkivielektri tootmiseks ära kasutada.

Eestisse keskkonnasäästliku tuumaelektrijaama rajamisest ikka ainult unistatakse. See eeldab pikaajalist tööd, nõuab palju raha ja eriteadmistega insenere, ning eeldab vähemalt kümneaastast ettevalmistust. Soomel on aga plaan hakata lähiajal ehitama kuuendat tuumajaama, sest majanduse areng nõuab.

Teaduse ja tehnika areng keskkonna heitegaaside vähendamiseks on Prantsusmaal ja Saksamaal teinud edusamme. Näiteks sõidab juba vesiniku jõul töötav rong, mis on täielikult heitegaaside vaba: sõites eraldub ainult veeaur. Tõsine alternatiiv diiselrongidele. Elektrita ei saa ka vesinikku toota.

2006. aastal mainis akadeemik Endel Lippmaa, et iseseisva riigi energiajulgeoleku tagamiseks peab energia tootmine olema tagatud oma riigi tasemel. Praegu kindlustab meile energiajulgeoleku ilusasti põlevkivienergeetika, milleks on olemas tööjõud ja oskused. Poole sajandi pärast astub asemele fusioontehnoloogia, milles jääk on ainult ohutu heelium. Kahju, et praegu meil enam Lippmaa-taolist teadjat meest ei ole.

Tänapäeval on riigi püsimajäämiseks ja majanduse arenguks kaks tähtsat tegurit: oma elektrienergia tootmine ja oma toit.