Urmas Klaas: tiitel on käes – mis edasi?

Urmas Klaas Foto: Sille Annuk

Tartule võidu toonud kultuuripealinna programmi pealkiri «Ellujäämise kunstid» on tekitanud küsimuse, miks räägib hästi toimiv linn ellujäämisest. Programmis on peale kultuuri hulk olulisi märksõnu: elukeskkond, nähtavus, ligipääsetavus, vaimne tervis. Need on tähtsad terves Euroopas.

Olime 28. au­­gus­­­til tartlaste ja lõunaeestlastena ajaloolise hetke tunnistajad. Rahvusvaheline žürii kuulutas Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Kuigi tiitliaasta näib veel kaugel olevat, ei saa siiski jääda loorberitele puhkama: algab nelja aasta pikkune ettevalmistav töö. Kandidatuuriraamatus kirjeldatud projektid ja tegevus tuleb põhjalikult ette valmistada, et pakkuda tiitliaastal kõrgetasemelist kultuuripealinna programmi nii tartlastele, lõunaeestlastele kui ka külalistele mujalt Eestist ning Euroopast.

Kui kandideerimise ajal ei olnud linnade täpsed programmid konkurentsi tõttu avalikud, siis nüüd on oluline kõik kavandatu huviliste ette tuua. Seetõttu on alanud ingliskeelse kandidatuuriraamatu «Arts of Survival» tõlkimine «Ellujäämise kunstideks». Raamat mõtestab emakeeles lahti Tartu tegevuse 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnana, tutvustab kunstilist programmi ja turundusplaani. Seni saab selle ingliskeelse versiooniga tutvuda Tartu 2024 kodulehel.

Kultuuripealinna programmi, turundus- ja kommunikatsioonitegevuse ning finantsstrateegia elluviimiseks asutab Tartu linn sihtasutuse, mis alustab tööd 2020. aasta alguses. Selle nõukogusse hakkavad kuuluma nii linna, regiooni, ülikoolide kui ka riigi esindajad.

Teeme kõik selleks, et Tartu 2024 positiivsed mõjud ulatuksid tiitliaastast märksa kaugemale, et võidetud tiitliga kaasnev teekond tekitaks uhkust oma linna ja piirkonna üle nii tartlastes kui ka lõunaeestlastes.

Juba sel sügisel alustatakse tugeva meeskonna moodustamist kultuuripealinna programmi elluviimiseks, esimesena korraldatakse avalikud konkursid sihtasutusele juhi ja kunstilise juhi leidmiseks. Seni jätkab tööd Tartu 2024 kandidatuurimeeskond, kellest mitmed on järjepidevuse tagamiseks valmis jätkama tööd loodavas sihtasutuses.

Tartule võidu toonud kultuuripealinna programmi ambitsioonikas pealkiri «Ellujäämise kunstid» on tihti tekitanud küsimuse, miks räägib Tartu-sugune hästi toimiv linn ellujäämisest. Meie vaade on avaram: programmis on lisaks kultuurile välja toodud hulk olulisi märksõnu, nagu elukeskkond, nähtavus, ligipääsetavus, vaimne tervis. Need on teemad, mis on 21. sajandil linna ja piirkonnana ellu jäämiseks tähtsad nii Tartus, Lõuna-Eestis kui ka terves Euroopas.

Tartlased ja lõunaeestlased on kultuuripealinna programmi välja pakkunud 31 omanäolist, haaravat ning rahvusvahelise osalusega kultuuri- ja haridusprojekti, mis kõik tuleb järgmistel aastatel korralikult välja arendada. Programmis on mitmeid elukeskkonna, kogukondliku aktiivsuse ja vaimse tervisega seotud projekte, mille tegevus peab algama võimalikult vara, et need jõuaksid kulminatsiooni 2024. aastal. Lisaks mainitud 31 projektile toimub aastatel 2020–2024 Tartus ja Lõuna-Eestis veel sadu erineva haardega ettevõtmisi tuhandetele osavõtjatele. Kultuuripealinna meeskond on kindlasti valmis ära kuulama ka kõik uued ideed ja ettepanekud.

Aprillis seisin koos Lõuna-Eesti omavalitsusjuhtidega Suure Munamäe tipus, kus allkirjastasime hea tahte lepingu Tartu 2024 kandidatuuri toetuseks. Lähiajal kohtume taas Lõuna-Eesti omavalitsusjuhtidega, et leppida kokku iga asjaosalise täpsem roll järgmistel aastatel.

Euroopa kultuuripealinn on Tartu ja Lõuna-Eesti suur võimalus ja ühine väljakutse, millest võidavad kõik. Kindlasti oleme avatud ka ettepanekutele mujalt Eestist, kui need haakuvad «Ellujäämise kunstide» väärtuste ja põhimõtetega. Juba praegu on meie partner Pärnu linn, kes möödunud aasta alguses Tartu ja Lõuna-Eesti ühisele kandidatuurile volikogu tasandil toetust avaldas.

Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu üks suurimaid ja hinnatuimaid ettevõtmisi. Seda on öelnud ka Euroopa Komisjoni haridus-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics, kellega kohtusin Eesti eesistumise ajal Tartus Euroopa spordinädala avamisel. Navracsics on pärit Tartu sõpruslinnast Veszprémist, mis hakkab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandma 2023. aastal. Juba septembrikuu lõpul oleme koos Tartu 2024 meeskonnaga Veszprémi kutsel seal külas, et arutada edasist koostööd.

Tartu peab olema nähtav kogu Euroopale, mis tähendab lisaks atraktiivsele kultuuriprogrammile ka häid ühendusteid.

Tartu on unikaalses olukorras, kus varasema kultuuripealinna kogemusega on meie kaks sõpruslinna, Turu (2011) ja Riia (2014), ning tiitliaasta seisab ees veel kahel. 2022. aastal kannab seda tiitlit sõpruslinn Kaunas ja 2026. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerib meie hea sõpruslinn Tampere, keda Tartu 2024 meeskond kohe pärast tiitli võitu oma kogemusega nõustamas käis. Nii annab kultuuripealinna tiitel teise mõõtme ka meie suhetele sõpruslinnadega.

Tartu peab olema nähtav kogu Euroopale, mis tähendab lisaks atraktiivsele kultuuriprogrammile ka häid ühendusteid. Kultuuripealinna tiitel annab meile veel ühe veenva argumendi jätkata konstruktiivseid läbirääkimisi riigi ja transpordiettevõtetega paremate ühenduste loomiseks.

Praeguseks oleme ühiselt ära teinud suure ja tänuväärse töö, mis tipnes 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna korraldusõiguse võitmisega. Nüüd tuleb kõik esitletud plaanid võimalikult kõrgetasemeliselt ellu viia. Euroopa ootab meilt omanäolist ja atraktiivset programmi ning läbimõeldud samme selle tutvustamiseks.

Teeme kõik selleks, et Tartu 2024 positiivsed mõjud ulatuksid tiitliaastast märksa kaugemale, et võidetud tiitliga kaasnev teekond tekitaks uhkust oma linna ja piirkonna üle nii tartlastes kui ka lõunaeestlastes.

Euroopa suurima kultuuriprojekti tiitli võit on terve Eesti võit, võimalus, mida ei tohi jätta kasutamata.