Sadamaraudtee kaobki linnast ja pikk teekoridor jääb ootele

Polarwerki töötaja Valentin Razlivajev (esiplaanil) koos kolleegiga lõikasid eile keevitusega sadamaraudtee rööpaid väiksemateks tükkideks. Tagaplaanil on ametis Eesti Raudtee töötajad, kes võtsid üles Ropka linnajaos töötanud klaasivabriku, Tartu ehitusmaterjalide tehase haruraudteed. Foto: Sille Annuk

Eesti Raudtee AS ning raudtee ehituse, remondi ja hooldusega tegelev OÜ Polarwerk alustasid esmaspäeval Tartus Turu ja Teguri tänava vahel, vanametalli kokku ostva ASi Kuusakoski kõrge plangu taga sadamaraudtee ülesvõtmist. Tööle pannakse punkt oktoobri lõpuks ning pole teada, kui kaua enam kui kolm kilomeetrit pikk teekoridor kasutuseta seisab ja kas tulevikus läheb see neljarattaliste või kondimootori jõul liikuvate tartlaste kätte.

Eesti Raudtee teatas sadamaraudtee likvideerimise kavast mõni aasta tagasi, Emajõe ääres asunud ettevõtetele kaubaveoks ehitatud 3,3 kilomeetri pikkusel sadamaraudteel sõitis viimane rong Kuusakoski kaubaga eelmise aasta suvel.

Nüüd ongi kava teoks saanud ja likvideerimine alanud. 1923. aasta sügisel valminud sadamaraudtee ülesvõtmine tähendab sedagi, et kaovad ära ka seal asuvad raudteeülekäigud koos tõketega ning raudteeülesõidukohad Võru, Tähe, Turu ja Sõbra tänavatel, selgitas Eesti Raudtee ASi teedejärelevalve juht Rein Ljäkin.

Raudtee ülesvõtmine algab Emajõe poolsest otsast, Sõbra tänava lõpust. Üles võetakse liiprid ja rööpad, nende all olev maa tasandatakse siledaks. Raudtee ületuskohtade likvideerimise järel paigaldatakse sinna killustikalus ja selle peale asfalt. «Üles võetavate ehitusjäätmete äraviimiseks rongi ei kasutata, jäätmed viiakse minema autodega,» lisas Rein Ljäkin.

Sadamaraudtee ülesvõtmist korraldab peatöövõtjana OÜ Leonhard Weiss, tööks kulub ligi 150 000 eurot.