:format(webp)/nginx/o/2019/09/17/12568243t1hedbd.jpg)
Tabivere põhikooli eesti keele õpetaja läks möödunud sügisel lapsehoolduspuhkusele ning kiiresti oli tarvis leida asendaja. Kaheks nädalaks läks Tartust ligi 20 kilomeetri kaugusele 6.–9. klassi õpilaste ette Liina Maurer, kes õpib Tartu ülikoolis hoopis prantsuse keelt ja kirjandust.
Sotsiaalmeedias juhuslikult mittetulundusühingu Asõp asendusõpetajate programmi reklaami näinud Maurer arvas, et läheb Tabiverre paariks nädalaks, et teenida veidi taskuraha. Tabivere põhikooli õpilastega sai ta aga nii hea klapi, et oli koolis mullu oktoobrist suvevaheajani. Just õpilased andsid asendusõpetajale vajaliku tõuke proovida õpetajaametit ka tulevikus. «Tabivere põhikoolis veedetud aeg oli mu esimene kogemus õpetajana,» lausus ta.
Hinnaline kogemus
Maurer tundis tudengina end tihtilugu ikka kooliõpilasena. «Klassi ees peab aga saama täiskasvanuks ja olema õpetaja. Õpilaseks olemise aeg sai läbi,» rääkis noor õpetaja.
Asendajal tuli ette ka piinlikke hetki, kus põhikooli eesti keelt väga hästi seletada ei osanudki. «Ma kirjutan sõnu ja lauseid õigesti, aga miks ma seda teen? Vahel oli päris keeruline seletada.» Seega tuli põhikooli emakeelt meelde tuletada ja enne tunni andmist reeglitesse süveneda. Ka oli katsumus kirjandustund, sest kui end Prantsuse romantismis kodus tunda, ei tähenda see, et lastekirjandusega pole probleemi. «Täitsa huvitav oli «Berti päevikuid» analüüsida,» muigas Maurer.
Hinnalise õpetamiskogemuse võttis asendusõpetaja Tabiverest kindlasti kaasa ja kuigi ta ülikooli kõrvalt tunde anda ei jõua, on plaan tulevikus kindlasti õpetajana tööle minna, kasvõi osakoormusega.
Meil on olnud juhtumeid, kus asendusõpetaja on kahe tunniga klassi ees, aga see on pigem erandolukord, rääkis Gerli Neppi.
Mugav võimalus
Forseliuse kooli õppejuhi Kristi Mummi sõnul on programm tänuväärne, see muudab koolide ja õpetajate elu mugavamaks. «Enam ei pea tööl olevad õpetajad nii palju asendama haigeid või koolitusel viibivaid pedagooge ja saavad tegeleda oma asjadega,» rääkis ta. Õpetaja töö pole ainult klassi ees tundi anda ning vabad tunnid kuluvad teisteks toimetusteks.
Forseliuse koolis õpetamas käinud asendusõpetajad on seni kenasti hakkama saanud. «Üks õpetaja oli nii rahul, et tahtis kohe tagasi tulla. Ütles, et helistaksime, kui taas abi vaja,» rääkis Mumm. Ka annab uus inimene klassi ees õpilastele ainest ja suhtumisest värske vaate. Alles möödunud nädala reedel oli Forseliuse koolis klassi ees koolitusel olevat matemaatika ja füüsika õpetajat asendav pedagoog.
Kümme kohalikku kooli
Mittetulundusühing Asõp loodi paar aastat tagasi, seni tegutses see üksnes Tallinnas ja Harjumaal. Nüüdseks on ka Lõuna-Eestis end üles andnud 180 õpetajat, kes on valmis vajaduse korral minema kooli õpetama. Asendusõpetajate programmi tegevjuht Gerli Neppi rääkis, et koolides on üsna tavaline, et õpetaja läheb mõnele koolitusele ja talle on asendust vaja. Ka on inimlik, et õpetaja jääb haigeks. Kooli juhtkonnal tuleb üksnes täita ankeet ning vajalik inimene saabub puuduvat õpetajat asendama.
Ideaaljuhul soovivad projekti eestvedajad asendusõpetaja vajadusest teada paar nädalat ette. «Meil on olnud juhtumeid, kus asendusõpetaja on kahe tunniga klassi ees, aga see on pigem erandolukord,» rääkis Neppi.
Asendusõpetajate programm on haridusalgatus, mille eesmärk on pakkuda kiirelt koolitundide asendamise teenust.
Tartu- ja Jõgevamaal on programmiga liitunud kümmekond kooli, peale Tabivere põhikooli näiteks Kambja põhikool ja Jõgevamaa gümnaasium, Tartus Petersoni gümnaasium ning Forseliuse ja Descartes’i kool.
MTÜ Asõp
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)