:format(webp)/nginx/o/2019/09/16/12565702t1h0d2f.jpg)
Hoolimata e-riigi eduloost on süsteemides sellegipoolest konarusi, mille tuvastamisel on oluline roll muu hulgas kodanikel.
Tõnis Arjus õhksoojuspumpade seadustamise okkalisest teest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On tänuväärt, kui tuleb põhjalikumaid ülevaateid ebaproportsionaalsetest takistustest väga lihtsate asjade lahendamisel. Lisaks siinsele ehitisregistri loole on viimasest ajast ka riigihangete vallast näide, kus keskkonnamaja ideekonkursil jäid mitmed tööd vastu võtmata tehnilise takistuse tõttu.
Õnneks teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tõsist tööd ja tihedat koostööd, et ehitisregistrist saaks ajakohane ja kasutajale mugav keskkond.
Elamule õhksoojuspumba paigaldamine on ehitusseadustiku alusel ehitise tehnosüsteemi muutmine ning selleks on vaja enne esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ehitusprojekti võib koostada ka kinnistuomanik ise, kuid projekt peab vastama nõuetele. Õhksoojuspumba paigaldamise juhised on leida Tartu kodulehel (www.tartu.ee/et/ohksoojuspumba-paigaldamine).
Miljööväärtuslikel hoonestusaladel tuleb õhksoojuspumbad paigaldada varjestatult hoone hooviküljele või otsafassaadile, soovitatavalt maapinnale. Varjestus peaks sobituma fassaadi tooniga.
Pärast ehitusteatise registreerimist teavitab osakond taotlejat, et pärast ehitustööde lõppu tuleb esitada ka kasutusteatis. Kirja märkamata võib see info minna tõesti taotlejast mööda. Me täiendame kodulehel asuvat juhendit.
Osakond on püüdnud tülika protsessi teha kodanikule võimalikult läbipaistvaks ja selgeks, kuid kindlasti vajab kõigi nõuete ja juhenditega tutvumine süvenemist. Kutsume üles soojuspumpasid müüvaid ja paigaldavaid ettevõtteid oma kliente nõuetest teavitama.
/nginx/o/2019/09/16/12565706t1hce5f.jpg)