Päevatoimetaja:
Richard Särk

Maxima tõmbas Tartu linna Lidli vastu konkurentsisõtta (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lidli kotid poeketi Kalda 29 krundil, taamal Kalda tee 15 asuv Maxima pood.
Lidli kotid poeketi Kalda 29 krundil, taamal Kalda tee 15 asuv Maxima pood. Foto: Margus Ansu

Lidli kavatsusele ehitada Tartusse Kalda tee äärde oma poehoone on naabruskonnas nelja poodi pidav Maxima linnavõimude üllatuseks vastanud kohtukaebusega detailplaneeringu tühistamiseks. Üllatuseks seepärast, et kuigi Maxima kui planeeringualaga külgneva Kalda 15 poekrundi omanik oli kõnealuse Kalda 29 krundi detailplaneeringusse kaasatud, ei tulnud neilt menetluse kestel ühtki vastuväidet, nentis Tartu linna õigusteenistuse vanemjurist Kadri Valdre.

Tema ja Tartu linnasekretär Jüri Mölder leidsid, et linn on tõmmatud konkurentsivõitlusse. Kaebus, mille Maxima esindajana on koostanud advokaadibüroo TGS Baltic, ei jäta selles küsimuses kaksipidi mõistmise võimalust.

Liiga palju poode

«On ilmselge, et kahaneva elanikkonna kontekstis viib liigtihe kaupluste võrk kõik kauplused lõpuks käibe kukkumiseni, sest ostjaskonna ostujõud on piiratud,» on kaebuses kirja pandud. «Varem või hiljem võib kaupluste koondumine väga piiratud maa-alale kaasa tuua mõne kaupluse sulgemise ja linnaruumi jäävad vale funktsiooniga tühjad suurhooned. See oleks hoolimatu linnaruumi risustamine ja ressursside raiskamine.»

Kaebuses on viidatud, et Annelinnas juba on üheksa kaubanduskeskust.

Valdre sõnum kaebust kokku võttes on see, et Maxima on esitanud õiguslikult huvitavaid konstruktsioone. Näiteks, et planeeringu koostamise käigus pidanuks tegema rahvaküsitluse ja kaaluma seal paar aastat varem kehtestatud detailplaneeringu kehtima jätmist.

Maximat esindav vandeadvokaat Mikk Lõhmus nimetas intervjuus Tartu Postimehele imelikuks uue planeeringu kehtestamist olukorras, kus kinnistul juba oli kehtiv detailplaneering aastast 2015. Lõhmus ütles ka, et Maxima hinnangul on uus planeering pealegi vastuolus üldplaneeringuga, sest selles kohas peaks olema piirkonna elanikke teenindavad ettevõtted.

On ilmselge, et kahaneva elanikkonna kontekstis viib liigtihe kaupluste võrk kõik kauplused lõpuks käibe kukkumiseni, sest ostjaskonna ostujõud on piiratud, leiab Maxima.

Tartu üldplaneeringu ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku vastuolu üldplaneeringuga ei näe: kogu see piirkond on kaubandus- ja teenindusettevõtete maa. Ta lisas, et poed tavaliselt ongi üksteise kõrval, see ei ole planeeringuküsimus. Ammugi ei ole planeeringuküsimus, kas nad tegutsevad samas hinnasegmendis.

Valdre tõi välja, et Maxima peab konkurendiks just Lidlit, aga mitte kõrval olevat Selverit. «Kui maad kasutatakse vastavalt sihtotstarbele, siis meie ei saa öelda, et Maxima tohib tulla ja Lidl või mõni teine mitte. Me ei hakka ettevõtteid selliselt selekteerima, sest siis asuks Tartu tõesti ettevõtlust piirama, mis on keelatud,» ütles Valdre. «Meie oleme seisukohal, et klientuur ja konkurents paneb asja paika.»

«Detailplaneeringuid pidevalt muudetakse ja planeering kehtib seni, kuni tehakse uus planeering samale kohale, selleks ei ole ajalisi kriteeriume,» ütles Ranniku.

Kalda teele kavandatava Lidli poe arhitektuurivõistluse võidutöö.
Kalda teele kavandatava Lidli poe arhitektuurivõistluse võidutöö. Foto: Kauss

Ebavõrdne kohtlemine

Maxima ei pea ka õigeks, et linn pole nõudnud Lidli krundil keskkonnamõju eelhinnangu koostamist, samas kui Maxima krundil oli see nõutud. Valdre väitis vastu, et Lidli puhul on tegu asfalteeritud platsiga, kus varem oli Anne turg, Maxima poeala aga on teise kaitsekategooria taimede püsielupaik.

«Mida Maxima ignoreerib: varem samale kinnistule kehtestatud detailplaneering lubas sinna 700 ruutmeetrit suurema kaubandus- ja teenindushoone, kaubandushoone on läinud väiksemaks,» sõnas Valdre.

Lidl Eesti vastus oli lakooniline: pooleliolevaid kohtuvaidlusi nad ei kommenteeri. Ka ei tulnud neilt kommentaari kaupluse rajamise ajakava ja edenemise kohta.

Valdre nentis, et Maxima püüdlus on Lidli tulek ära hoida, realistlikum on pidurdada ehituse alustamist. «Kohtuasja arutamise kestus on ennustamatu, alla aasta ei jõua ka esimesest astmest läbi,» sõnas ta.

Esialgset õiguskaitset ehituse ettevalmistamise takistamiseks ei ole Maxima taotlenud. Maxima advokaat Lõhmus sõnas, et seda pole ka vaja, sest detailplaneeringuta ehitada ei saa.

Kõnealusele krundile on varem kavandatud Rimi kauplust.

Märksõnad

Tagasi üles