Parim sibulapirukas selgus fotofiniši abil

«Kas jälle pirukas?!» teeskles Eveliis Kund-Zujev järjekordset pirukat taldrikule saades imestust. «Lootsid siis praadi saada või?» lõõpis ettekandja ametit pidanud puhvetite päeva korraldaja Liis Lainemäe vastu. Laila Kaasik

FOTO: Laila Kaasik

Ära nüüd kuni laupäevani enam söö, kõlas MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe lihtne soovitus kolmapäeval, kui täpsustasime viimaseid Sibulatee puhvetite päeval parima sibulapiruka valimisega seotud asjaolusid. Nimelt oli mul Tartu Postimehe esindajana au osaleda viieliikmelise žürii töös, mis valis Sibulatee parimat sibulapirukat.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Lainemäe soovitus ei olnud sugugi asjatu. Kui kolmapäeval oli end konkursile üles andnud kümme kodupagarit, siis laupäevaks oli nende arv kasvanud kaheksateistkümnele. Parima piruka valimist võõrustas Kolkjas Peipsimaa külastuskeskus ning juba esimene pilk pirukalauale võttis ahhetama: seal oli nii ahvatlevaid lahtisi pirukaid kui ka toredaid pisikesi ampsukaid, isegi sibulaleiba ja sibulasaia. Korraldajate seatud põhiline tingimus oligi see, et piruka üks osiseid oleks sibul. Milline on tainas või milliseid lisandeid kasutada, jäi juba küpsetaja enda otsustada.

Tagasi üles