/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/11/06/261919t1hae77.jpg)
Supilinna seltsi protest Kartuli tänavasse ehitatud maja detailplaneeringuvastuolude asjus põhjustas linnavalitsuses suure arutelu, mis päädis nõudmisega asendada klaasuks puituksega.
Linn nõuab Kartuli tänavas ukse vahetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna teema tõusetus teravalt, oleme seda küsimust arutanud nii linnavalitsuse kui ametnike tasandil,» ütles abilinnapea Raimond Tamm. «Vastuolusid, mida Supilinna selts oma kirjas välja tõi, oleme üksipulgi vaaginud ja lõppjäreldus on selline, et meie hinnangul hoone vastab detailplaneeringule. On üksikuid kohti, mille tõlgendamisel peaksime tulevikus täpsemad olema.»
Supilinna selts leidis eelnimetatud kirjas, et Kartuli 12a maja ei vasta mitmetes aspektides detailplaneeringu ja üldplaneeringu nõuetele, kuid ometigi on linn selle projektile kooskõlastuse andnud.
Puit klaasi asemele
Tamm ütles, et linn nõuab veel kasutusloata majal hoovipoolse hooneosa klaasukse asendamist puituksega, nagu oli ka ehitusprojektis ette nähtud. Muid muudatusi linn hoone juures ei nõua.
Supilinna selts viitas ka, et planeeringu tingimustele ei vasta akende paiknemine, sest need peaksid olema välisseina tasapinnas, kuid on tagasiastega, ka pidid hoovipoolsel osal olema paljude akendega verandalaadsed toad, tagamaks õhulisust. Õhulist muljet on püütud saavutada puitvõrestikust seinakattega, ent viimistluseks pidanuks olema lai laudis.
«Välisviimistluses kasutatud materjalid annavad oma olemuselt selle õhulisuse. Kui räägime akendest, on need suured, et piisavalt ruume valgustada,» lausus abilinnapea.
Tamm lisas, et akende tagasiastega asetuse puhul tunnistab linn mõningast vastuolu detailplaneeringuga: «Edaspidi tahame planeeringutesse sisse kirjutada, et energiasäästu huvides on vajalik lubada akende teatavat tagasiastet. Nõuda akende paiknemist tasapinnas energiasäästu arvelt ei ole kindlasti kohane».
Linnaarhitekt otsustas
Linnajuhtide selgituse järgi ei jõudnud teadmine projekti ja detailplaneeringu mõnest vastuolust linnavalitsuse lauale ega isegi mitte osakonnajuhatajani, sest linnaarhitekt Tiit Sild ei pidanud neid oluliseks.
Tamm ütles, et edaspidi tuleb ametnikel sellised kaheldavad küsimused kindlasti linnavalitsuse istungil välja tuua. Selleks aga, et lahendada vastuolu kogukonna ootuse ja uushoone väljanägemise vahel, kaalub linn ehitusprojektide avaliku arutelu korraldamist.