Jaak Allik kohtualuse Kajar Lemberi raamatu esitlusel: struktuurides on kallutatud jõud

Magusast suitsupõrsalõhnast läbi imbunud Tartu klubis Illusioon tähistas kohtualune ekspoliitik ja ettevõtja Kajar Lember eile oma lähenevat sünnipäeva ning esitles ja jagas pokaalide kõlina saatel külalistele trükisooja raamatut «Jälitatav», milles pühendus «Hea sõber! Elu ei ole tihti nii must-valge, kui paistab …»

2016. aasta mais Tartu abilinnapeana korruptsioonis kahtlustatavana raekojast arestimajja viidud Kajar Lember on kasutanud pea iga võimalust osutada, et prokuratuur on teda korruptandiks tembeldades olnud eksiteel, ülekohtune ja üleolev, lisaks, et tema suhtes juba pikalt enne toonaseid maisündmusi tehtud jälitustoimingud on olnud ebaseaduslikud ja samas massiivsed. Nüüd on ta oma mõtted vorminud raamatuks, milles kirja pandu ja mille esitlusel peetud kõned kandsid ühtset allteksti: uurimine on olnud pahatahtlik ja asjatundmatu.

Raamatu koostamisel nõu andnud ja nüüd esitlusel Kajar Lemberist rääkinud endine kolleeg riigikogus ja erakonnas Jaak Allik esitas aga hüpoteesi, et esmajoones ei võetud 2016. aastal rajalt maha mitte Tartu abilinnapea Kajar Lember, vaid Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimene aseesimees Kajar Lember, kellel oli suur tõenäosus erakonna esimeheks tõusta.

«Isikuomadustelt, elukäigult ja  kogemustelt ideaalne Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, ühendades linna ja maad, teades ka, mis on ettevõtlus,» iseloomustas Allik. «2014. aasta aprillis sai Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast valitsuserakond ning kui 2015. aasta mais valiti Eesti poliitika imelaps Jevgeni Ossinovski  erakonna esimeheks, sai Kajar tohutu suure häälteenamusega esimeseks aseesimeheks. Olen täiesti kindel, et kui ta poleks 2016. aasta mais rajalt maha võetud, siis 2019. aastal oleks Kajar valitud üsna üksmeelselt erakonna esimeheks.»

Allik jätkas, et siit tõuseb küsimus, miks tekkisid 2016. aasta mai sündmused. «Et neil sündmustel pole vähematki õiguslikku alust vähemalt korruptsiooni ja altkäemaksu võtmes, selles veendub iga raamatu lugeja. Järelikult oli kellelgi vaja Kajar rajalt maha võtta,» leidis ta. «Toimus tuntud printsiip: andke meile inimene, küll me paragrahvi leiame. Selles küsimuses olen täiesti nõus siseministriga, kes räägib süvariigist. Paraku ei suuda siseminister seda defineerida. Minu meelest täpselt defineeris selle Villu Reiljan  nelja sõnaga: «Struktuurides on kallutatud jõud.»»

«Ütlen veelkord, see on hüpotees, inimesed struktuurides langetava otsuseid mitte õiglustundest, vaid oma maailmavaate järgi, valivad ohvri, kelle järgi kalastada. Samal ajal on nad kindlad, et nende ka seadusetuid tegusid kaitstakse kusagil kõrgemal. Aga teiste inimeste järgi ei kalastata, sest sotsiaalset tellimust ei ole,» rääkis Allik. «Hiljuti vaidlesin ühe Eesti tipp-politiikuga Kajari näite põhjal, kas struktuurides on siis kallutatud jõud või mitte. Tema arvas, et ei ole, vaid struktuurid, eriti õiguskaitseorganid on täis täielikku pohhuismi, inimesi, kes töötavad südametunnistuse ja vastutustundeta vaid mundriau ja isikliku igapäevase heaolu nimel. Kui hetkeks mõelda, siis on asi ju veel jubedam, ja seda peegeldab Kajari raamat.»

«Mina olen optimistlikum ja arvan, et struktuurides on kallutatud jõud,» lausus Allik. «See tähendab, et toimub teadlik, mitte pohhuistlik tegevus. Loomulikult ei anta parteikontoritest kirjalikke korraldusi ühe või teise inimese kõrvaldamiseks. Aga parteikontorid ja ühiskondlik atmosfäär, kaasa arvatud üha pealiskaudsem autundetu ajakirjandus on aastatepikku kujundanud teatud maailmavaatega kaadri. Milline see maailmavaade on – nimetaksin äärmuslik-parempoolseks. Miks EKRE tunneb end löögi all olevat? Seepärast, et EKRE pole mingi parempoolne erakond, venevastasus ei ole  veel parempoolsus. Eks see rahvuslikkus on ka rohkem häälte püüdmiseks, seda näitab hääletus parlamendis eestikeelse kooli asjas.»

Allik ütles kõnes, et talle meenub, kuidas 2003. aastal pandi Tallinna abilinnapea Vladimir Panovi käed kaamerate ees raudu täpselt päev enne seda, kui reformierakondlane Siim Kallas pidi otsustama, kas teha koalitsioon Keskerakonna või Res Publicaga, aga neli aastat hiljem sai teatavaks, et Panov ei ole milleski süüdi.

Kajar Lemberi suhtes jätkub kohtumenetlus prokuratuuri teatel üheksas soodustuskelmuses ja kahes korruptsioonikuriteos.

Kriminaalasja arutamine kohtuistungil üldmenetluses algab Tartu maakohtus 18. mail 2020. Kohtuvaidlused on esialgu planeeritud vältama 2021. aasta oktoobrini.

Nagu Lember külaliste ees osundas, saab kohtutee esimeses astmes läbi nädal pärast kohalikke valimisi.