Priit Pullerits: ellu jäävad ainult tugevamad

Priit Pullerits Foto: Margus Ansu

Kui kontoritöötajana vähegi päriselu tahad näha, sõida Elroni rongiga. Siis näed, kuidas ümberringi istuvad kuus erisugust inimest, kõigil silmad telefonis. Mis veelgi hullem: näed, kuidas noored emad-isad ulatavad paariaastasele lapsele tahvelarvuti, sest muidu, nagu kõik märgid näitavad, muutub laps jonnakaks ja agressiivsekski. Ja näed, kuidas mõni ema, mähkmetes maimuke süles, vaatab temaga koos telefonis tont teab mis tobedust.

Ei tea, mis noist lastest edaspidi saab, aga nagu osutab eilses Postimehes ilmunud lugu «Digiajastu trend: nutisõltlastest lapsed ründavad vanemaid», head ei saa. Kui laps loobib tema nutisõltuvust ohjeldada püüdvaid vanemaid kätte juhtuvate asjadega, ähvardab end vigastada, lausa aknast alla hüpata, nagu toob näiteid loo autor Helen Mihelson, näitab see, et midagi on temas kapitaalselt sassis.

Arvate, et ajakirjandus liialdab? Oh ei! Kuulake, mida on rääkida pedagoogidel või psühholoogidel, ning saate teada, et digihullus on veelgi tõsisem ja massilisem, kui eilne ajaleht kirjutas.