:format(webp)/nginx/o/2019/09/10/12546622t1h7fef.jpg)
Kui veel möödunud aastal kirjutas Tartu Postimees, et Tartus on õpetajate põud, siis praegu, jälgides koolides olevaid vabu ametikohti, on olukord võrreldes mullusega leevenenud. Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson sõnas, et möödunud aastal oli mure leida matemaatikaõpetajat, tänavuseks õppeaastaks on kõik pedagoogid aga olemas.
«Robootika valikaine õpetajat oleks vaja, aga see on väiksem mure,» ütles ta. Tõnisson lisas, et kuigi Tamme gümnaasiumisse õpetajaid tarvis pole, on vestlusest teiste koolide juhtidega selgunud, et õpetajaid on ikkagi väga vähe. See probleem ei lahene üleöö, vaid võtab pigem aega aastaid.
Noorte suur huvi
Tartu ülikooli sisekommunikatsiooni peaspetsialist Viivika Eljand-Kärp tõdes, et Tartu ülikooli tahetakse õppima tulla, avalduste arv oli tänavu kõigis õppeastmetes viimase kuue aasta suurim. «Aga veelgi toredam on see, et saame hõisata selle üle, et noortes on taas tekkinud suur huvi õpetajakoolituse vastu,» rääkis ta. See tähendab, et juba lähimatel aastatel tõotab õpetajate puudus leeveneda. Küll ei tohi unustada seda, et väga paljud praegu koolides töötavad õpetajad on juba pensionärid.
«Kui vaadata Tartu ülikooli vastuvõttu, siis huvi on suurenenud paaril viimasel aastal, hüppeliselt aga viimasel aastal, mil kandidaatide arv õpetajakoolituse õppekavadel oli ligi 20 protsenti suurem kui mullu ja vastu võtsime kuus protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Samal ajal jäi vastuvõetute arv kokku eelmise aasta tasemele,» ütles Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk.
Kuna elan Raplas ja õpetasin Tallinnas, muutus lõpuks aeg lihtsalt kallimaks ja vajasin muutust, rääkis värske matemaatikaõpetaja Annika Koitmäe-Pihl.
Matemaatika-statistika erialal oli Tartu ülikoolis tänavu ületäitumus.
«See on hea uudis, kuna sel riigile prioriteetsel erialal on aastaid olnud vastuvõtt pigem languses ja see on üks neist erialadest, kus on riigis kõige suurem õpetajate puudus,» sõnas Viivika Eljand-Kärp.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridusteaduse doktoriõppe programmijuht Äli Leijen usub, et üliõpilaste positiivne õpikogemus on parim reklaam. Sellepärast kogub instituut pidevalt üliõpilaste tagasisidet ning püüab seda õppetöös arvestada nii ainete sisus, järgnevuses, mahus kui ka seostes praktikaga. Samuti soositakse oma õppejõudude töötamist samal ajal üldhariduskoolis, et neil oleks endal värske koolikogemus. «Julgustame õpetajaid rääkima rohkem oma ameti rõõmudest. Usume, et õpilased, kellel on koolis olnud õnnelikud õpetajad, valivad ka ise suurema tõenäosusega selle ameti,» sõnas Leijen.
Tagasi üldhariduskooli
Tartu ülikool avas programmi «Kogenud kooli», mille käigus õnnestus leida tosin uut õpetajat. Need on õpetajad, kes alustasid septembri alguses juba tööd koolis ja õpivad samal ajal Tartu ülikoolis.
Programmi olid oodatud need, kellel on erialane kõrgharidus ja õpetajakoolitus läbitud, kuid kes ei ole kas mitte kunagi või pikka aega õpetajana töötanud. Või on neil hea erialane kogemus, soov teostada end õpetajaametis ja valmidus minna kohe kooli tööle ning alustada samal ajal õpinguid õpetajahariduse õppekava alusel.
Tosina programmiga liituja seas on ka Raplast pärit Annika Koitmäe-Pihl, kes enne õpetas Tallinna tehnikakõrgkoolis materjali teadust. 1. septembril alustas Koitmäe-Pihl tööd matemaatikaõpetajana Rapla Kesklinna koolis. «Ka tehnikakõrgkoolis ei saanud matemaatikata hakkama, aga päris iga päev sellega ei tegelenud,» rääkis Koitmäe-Pihl.
Idee hakata matemaatikaõpetajaks üldhariduskoolis oli värskel õpetajal juba ammu, aga hoogu sellele andis lapse sünd ja tahtmine rohkem aega kodus veeta. «Kuna elan Raplas ja õpetasin Tallinnas, muutus lõpuks aeg lihtsalt kallimaks ja vajasin muutust,» rääkis ta. Oli ka mõte minna õppima Tallinna ülikooli magistriõppesse, aga siis oleksid matemaatikaõpetaja õpingud kestnud ligi kolm aastat. Tartu ülikooli programm «Kogenud kooli» kestab poolteist aastat.
«Kogenud kooli»
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)