Kaidi Prants: lasteaiast kooli – suured muutused toidulaual!

Kaidi Prants

FOTO: Sille Annuk

Pisikestele kooliminejatele toob september palju uut, muu hulgas muutuvad ka toidukorrad. Kus, kunas ja mida laps koolipäeval sööb ja süüa võiks?

Kuigi tervislikust toitumisest räägitakse kõikjal aina enam, näitab juhendamiskogemus laste tervisekoolis, et laste teadmised toidust on endiselt kesised. Selgitada tuleb, et porgandikoogi söömine ei võrdu porgandi söömisega ning karukujuline vitamiin üksi tugevaks, osavaks ja terveks ei tee.

Samuti leidub isegi kooliõpilaste seas neid, kes pakuvad tõsimeeli, et kartulid kasvavad puu otsas, need olevat puuviljad.

Lasteaias on kindel päevakava ja süüakse kindlatel kellaaegadel. Kooli minnes kõik muutub: sageli ei pakuta koolides hommikusööki ja lõuna on juba kella kümne paiku. Siis aga tuleb pikk-pikk vahe enne, kui kodus on õhtusöögiaeg. Kuidas teha see üleminek lastele mugavaks, et laps ei peaks tundma tühja kõhtu ega haarama nälja peletamiseks šokolaadi või saiakese järele?

Lapse valikute ja harjumuste suunamisel on suur roll vanematel.

Oluline märksõna on regulaarsus! Harvad ei ole korrad, kus toitumisnõustamisel lapsevanemad räägivad, et laps oli lasteaias normaalkaalus, kuid koolis käies hakkas kehakaal tõusma. Kehakaalu tõusu üks põhjusi on sageli ebakorrapärane söömine.

Kindlad söögikorrad aitavad vältida veresuhkru taseme langust ja näljatunde tekkimist, mis omakorda toob kaasa tujukuse, väsimuse ja ülesöömise, kui viimaks toit käepärast. Koolilapsel ei tohiks söögikordade vahe olla pikem kolmest-neljast tunnist. Seega siis toidukordi päevas kokku viis: kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala.

Ei ole hea lahendus anda lapsele taskuraha, et las vaatab endale midagi. Kui muud üle ei jää, maksab lapsega vähemalt läbi arutada, mis on head valikud ning mis mitte.

Kõige parem oleks aga lapsele vahepalad kooli kaasa panna. Sellised, mis annavad vajalikke toitaineid ja on mitmekülgsed. Samuti võiks püüda, et korralik toit ootaks koolist koju jõudvat last ka siis, kui vanemaid veel kodus ei ole.

Hommikusöök on tähtis, et laps suudaks koolis keskenduda ja olla heatujuline.

Kui laps ei ole harjunud kodus hommikust sööma, vaid on seda seni teinud üksnes lasteaias, tuleks enne kooli algust võtta hommikuti aega ja harjutada laps kodus sööma. Hommikusöök on tähtis, et laps suudaks koolis keskenduda ja olla heatujuline.

Kiired ja lihtsad valikud on hommikuhelbed, kohukesed, kohupiimakreemid ning vorsti ja juustuga võileivad. Pakenditel on sageli rõhutatud, et tooted sisaldavad D-vitamiini või kaltsiumit, ning iga vanem teab, et laps neid vajab. Vajabki, aga mitte suure koguse suhkruga, mis hommikuhelvestele on tihti lisatud.

Suhkru liigtarbimine võimendab laste hüperaktiivsust, tekitab õpiraskusi, tujude kõikumist, lõhub hambaid, rikub soolestiku mikrofloorat ning viib kehast välja vajalikke mineraalaineid.

Hea valik hommikusöögiks on täisteramüsli, mida saab teha ise või osta poest. Samuti on tervislik valik täisterapudrud. Mõlemale võib lisada marju ja seemneid. Või valmistage marjadest vahel hoopis smuutit.

Täisteratoodetes, nagu ka köögi- ja puuviljades ning pähklites ja seemnetes, on rohkelt kiudaineid, mis tekitavad täiskõhutunde, parandavad seedimist ning hoiavad veresuhkru taseme stabiilse.

Maitsva hommikueine saab kohupiimast: lisage maitsestamata kohupiimale või kohupiimakreemile marju, puuvilju, seemneid, kaneeli, kakaod, kookoshelbeid või pähklipuru ning magustage mee, banaani või datlitega.

Ka võileibu saab valmistada tervisliku toitumise näpunäiteid meeles pidades. Leiba võiks eelistada saiale.

Proovida tasuks täisteraleiba.

Keeduvorsti asemel võiks leivale panna sinki või liha. Hea mõte ei ole korraga leivale panna sinki ja juustu – üks korraga, nii vähendate küllastunud rasvade osakaalu toidus.

Teeb kurvaks, et paljudes peredes ei ole tavaks süüa ühiselt õhtusööki, või kui, siis ehk korra kuus. Igaüks sööb oma nurgas: kes diivanil teleka ees, kes nutiseadmesse süvenenult – igaüks omal ajal.

Kui lisate võileivale salatilehti, kurki, tomatit, paprikat või muud värsket, saab laps rohkem vitamiine.

Vahepalad peaksid olema toitaineterikkad, vähe töödeldud ning kombineeritud aeglaselt imenduvatest süsivesikutest, kvaliteetsetest rasvadest ja valkudest. Näiteks värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid või maitsestamata jogurt, millele on lisatud marju ja seemneid, võib proovida juurvilju hummusega.

Vältida tasuks magusaid müslibatoone, kohukesi, hommikuhelbeid, magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi, mis annavad n-ö tühja energiat ja vähe vajalikku. Need on küll mugavad kaasa võtta ning ahvatlev valik nii lapsevanemale kui ka lapsele, kuid on parem, kui sellised tooted ei ole lapsele iga päev kättesaadavad.

Teeb kurvaks, et paljudes peredes ei ole tavaks süüa ühiselt õhtusööki, või kui, siis ehk korra kuus. Igaüks sööb oma nurgas: kes diivanil teleka ees, kes nutiseadmesse süvenenult – igaüks omal ajal.

Õhtusöögiaeg on pere kvaliteetaeg, kus ideaalis istutakse ühiselt söögilaua taga ja räägitakse, kuidas päev on läinud, jagatakse muresid ja rõõme. Hea, kui telekas on välja lülitatud ning nutitelefonid eemal. See aitab luua ühtsustunnet ja tekitab lastele mõnusa turvatunde.

Õhtusöök olgu oodatud ja tore sündmus. Planeerige koos, mida süüa teete, ja valmistage see ühiselt, katke kenasti laud, sööge praadi noa ja kahvliga. Looge oma traditsioonid ja jagage kohustused. Kui laps kaasata valmistamisse, on huvi toidu vastu suurem, pealegi arendab see käelist tegevust.

Ning väga oluline soovitus, mis kehtib terve päeva kohta – parim jook on vesi, mitte magusad mullijoogid.

Tagasi üles