Külli Lust: Tartule on tähtis kõik – nii ilmalik kui vaimulik!

Külli Lust Foto: Sille Annuk

Selgituseks Tartu Postimehes ilmunud kommentaari «Kas Tartu prioriteet on kirikud?» autorile (Jüri Ginter, TPM 6.9).

Tartu teine lisaeelarve, mille maht on 3,1 miljonit eurot, on olemasolevast, peaaegu 205 miljoni euro suurusest eelarvest 1,5 protsenti ning lõviosa sellest moodustavad konkreetsetele projektidele laekunud sihtotstarbelised vahendid, millega on linna eelarve täienenud pärast esimese lisaeelarve kinnitamist. Kuna tegemist on kindla sihtotstarbega tulude ja kuludega, ei vaja need enam mingeid lisaotsuseid.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab, et lisaeelarvet ei pea koostama, kui sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra, aga kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, siis tuleb selles kavandada ka eelnimetatud sihtotstarbelised vahendid ja nende arvel tehtavad väljaminekud. Selle alla kuuluvad ka aasta alguse jääkide kasutusse võtmine uude aastasse üle tulnud projektide ja investeerimisobjektide teostamiseks.

Kirikute remondiks kavandatud 100 000 eurot Eesti laulupeo hällile Maarja kirikule on samuti käesolevasse aastasse üle tulnud vahendid. Kuna kirikul ei olnud võimalik töid tehnilistel põhjustel varem teha, lülitatakse 2018. aastal kasutamata jäänud summa 2019. aasta eelarvesse.

Tartu linnavalitsuse poolt volikogule esitatud teise lisaeelarve maht on väike ning sellega toimusid sisuliselt vaid ümberpaigutused olemasoleva eelarve raames.

Haridusvaldkonna eelarve suureneb kokku 908 000 eurot. Investeeringud haridusobjektidesse vähenevad 67 000 euro võrra seetõttu, et kõik haridusvaldkonnas kavandatud kulud ei kvalifitseeru investeeringuteks. Näiteks lisaks suunatakse 35 000 eurot Pepleri 5 ruumide kohandamiseks Herbert Masingu kooli vajadustele, 34 500 eurot Forseliuse kooli renoveeritud klassidesse mööbli soetamiseks, 19 000 eurot Pääsupesa lasteaia ning Variku kooli ja Annelinna gümnaasiumi kolimiskuludeks, 12 000 euro eest ostetakse hädavajalikku inventari koolidesse ja lasteaedadesse.

Linnavalitsus vaatab kõikide koolide ja lasteaedade rekonstrueerimisvajadusi tervikuna. Helliku lasteaia olukord on linnavalitsusele teada ning rekonstrueerimise ettevalmistustööd käivad. Tänavu lõppesid rekonstrueerimistööd Maarjamõisa lasteaias ning algas remont Pääsupesa lasteaias.

Tartu linnavalitsuse poolt volikogule esitatud teise lisaeelarve maht on väike ning sellega toimusid sisuliselt vaid ümberpaigutused olemasoleva eelarve raames. Siiski saab kokkuvõtvalt järeldada, et linna arengukava järgi panustab lisaeelarve eelkõige haridusele ja kultuurile ning kavandatud tegevused on kooskõlas eelarvestrateegiaga.