Jüri Ginter: kas Tartu prioriteet on kirikud?
Linnavalitsus esitas volikogule Tartu teise lisaeelarve eelnõu, milles on suurendatud linna toetust kirikute remondiks 100 000 euro võrra ja vähendatud hariduse investeeringuid 67 000 euro võrra. Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis? Kas on arvestatud, et koolid ja lasteaiad peavad töötama lubatust suurema laste arvuga klassis või rühmas ja ka kahes vahetuses ning et endiselt on raske leida lasteaiakoha pärast lapse pooleteise aasta vanuseks saamist? Enamagi: Helliku lasteaia hoone tõmmati saja tõmmitsaga kokku, et see laiali ei vajuks, kuna remontimiseks raha ei jätku. Palju probleeme on ka teiste lasteaedade, koolide ja huvikoolidega.
Samal ajal eksitatakse pressiteatega valijaid: «Tulevase Euroopa kultuuripealinna Tartu teine lisaeelarve keskendub kultuurile ja haridusele. Linnavalitsus esitas linnavolikogule arutamiseks 3,1 miljoni euro suuruse lisaeelarve eelnõu, milles panustatakse eelkõige kultuurile ja haridusele. Kultuurivaldkonda suunatakse lisaeelarvest 1,2 miljonit eurot ehk 37 protsenti kuludest ning haridusse 0,9 miljonit ehk 29 protsenti kuludest. Lisaraha saavad mitmed projektid, millega laienevad elanike aktiivse vaba aja veetmise võimalused ning koolides paraneb õpikeskkond.»
Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis?
«Keskendumine» ja «panustamine» tähendab investeeringute raha äravõtmist ja linnapoolse finantseerimise vähenemist. Suurenenud on tegelikult vaid toetused, mille koolid ja lasteaiad on projekte kirjutades riigilt välja teeninud, ning teenitud on ka ruumide rentimisega. Need summad, kokku rohkem kui 900 000 eurot, kantakse nüüd linna eelarvesse.
Kuidas on see kooskõlas linna arengukava ja eelarvestrateegiaga? Kas kultuuripealinn ei vajagi lasteaedu ja koole? Miks on volikogu pandud kummitempli rolli, kes lisaeelarvega kinnitab juba tehtud kulutused ja maksab kinni valitsuse sõlmitud lepingud ning kellelt on ära võetud võimalus üldse linna raha üle sisuliselt otsustada?
Võtkem tähelepanu alla, et lisaeelarve 3,1 miljonist on 2,3 juba ära kulutatud ning ülejäänud 800 000 on kaetud tellimuste ja lepingutega. Eelarves mitte ette nähtud kulutuste tegemiseks on ju reservfond, mida volikogu heakskiidul saab vajaduse korral suurendada.