Austraalia keemik Inno Salasoo peab oma elu suurimaks armastuseks eestlust

Nii nagu oma esimesel käigul taasiseseisvunud Eestisse aastal 1991, astus Inno Salasoo ka nüüd sisse Tartu ülikooli raamatukokku. Foto: Sille Annuk

Eestluse hoidja Austraalias Inno Salasoo, kes saab täna 90-aastaseks, alustas 1988 oma eluloo raamatuks kirjutamist. Selle andis äsja välja Eesti kirjandusmuuseum, esitlus on täna. Intervjuu esimesele küsimusele vastas ta Tartu ülikooli raamatukogu ees ja teistele sees, konverentsisaali kõrval.

Teie raamatus «Rahutu meri» on kirjas, et tulite esimest korda Eestisse tagasi 1991 ja külastasite ka ülikooli raamatukogu. Mis on sellest ajast saati siin eriliselt muutunud?

Kõik! Tol ajal oli Eesti Vabariik küll juba taastatud, aga käibel oli veel Vene raha. Mind kutsuti siia selle pärast, et tähistada minu isa Hugo Salasoo 90. sünniaastapäeva. Kõik oli siin ette valmistatud: Tallinnas anti mulle bussipilet, Tartu bussijaamas oldi mul vastas ja toodi mind raamatukogu direktori Malle Ermeli juurde.