Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/05/12532811t1hf9a7.jpg)
Eesti vooluveekogudel on loendatud üle tuhande paisu, millest ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud. Olukorda saab parandada kalapääsudega, mille rajamine on aga kallis ja tehniliselt keerukas. Pealegi pole sugugi kindel, kas kalad pääsu üldse omaks võtavad ehk kuidas pääs toimima hakkab.
Austria ja Saksamaa jõgedel on viimastel aastatel uudse lahendusena arendatud kruvipääsude süsteemi, mis vajavad märksa vähem ruumi ja on ka odavamad kui traditsioonilised looduslähedased kärestikulised kalapääsud.