Teadlased suhtuvad uudsesse kalapääsu kahtlevalt

Kruvikalapääs ühel Austria jõel. Vasakul suur kruviturbiin, paremal aga kalad turbiinist saadava jõuga üle paisu tõstev «lift». Foto: Ergi Prommik

Eesti vooluveekogudel on loendatud üle tuhande paisu, millest ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud. Olukorda saab parandada kalapääsudega, mille rajamine on aga kallis ja tehniliselt keerukas. Pealegi pole sugugi kindel, kas kalad pääsu üldse omaks võtavad ehk kuidas pääs toimima hakkab.

Austria ja Saksamaa jõgedel on viimastel aastatel uudse lahendusena arendatud kruvipääsude süsteemi, mis vajavad märksa vähem ruumi ja on ka odavamad kui traditsioonilised looduslähedased kärestikulised kalapääsud.

Eesti vesiinseneride liidu kutsel käisid eile Eesti maaülikoolis toimunud koolitusel teemat avamas austerlased Thomas Fuchs ja Christian Mitterlehner. Nende kinnitusel on kruvipääsud end igati õigustanud ning peaksid hästi sobima ka Eesti jõgedesse, kus kalade ränne on paisuga takistatud.