Hallik sai ametist priiks eelmise suve lõpus. Ehkki ülikooli juhid nimetasid toona ootamatu otsuse põhjusena usalduse kaotust ja Halliku ebaväärikat käitumist, jätsid nad avalikkuse ees sammu tagamaad täpsemalt selgitamata. Nii läksid liikvele mitteametlikud väited, justkui oleks Hallik oma asutuse töötajaid seksuaalselt ahistanud. Muu hulgas rääkisid mõned töötajad Postimehele jõulupeost, kus raamatukogu direktor väidetavalt naiskolleege käperdas. Samuti nimetasid nad juhtumit Prantsusmaal peetud konverentsil, kus direktor olla oma alluvale lubamatul moel lähenenud. Hallik lükkas oma kaitsja Kristi Silla suu läbi süüdistused tagasi ning väitis, et tegelikult oli tal kolleegiga konsensuslik suhe ning nüüd püüab viimane solvumise ajel suhet näidata ahistamisena.
Sestap kaebas Hallik vallandamisotsuse töövaidluskomisjoni ning sai sealt mullu novembris õiguse. Lisaks sellele, et komisjon liigitas vallandamise õigustühiseks, mõistis ta ülikoolilt Hallikule välja enneolematult suure, enam kui 100 000-eurose hüvitise. Seepeale pöördus omakorda ülikool vastuväidetega kohtusse.