Kazbekil surmasuust pääsenu kogub raha oma päästjatele

Suur-Kaukasuse mäestikus Kazbekil eluohtlikku seisu sattunud Indrek Koemetsa aitas kanderaamiga mäest alla tuua ja turgutas baaslaagris üles Poola professionaalsete vabatahtlike mäepäästjate meeskond Bezpieczny Kazbek (Ohutu Kazbek). Indrek Koemets mäletab laskumist uduselt.

FOTO: Mana Kaasik

Hingeldus, peavalu, jõuetus ja unetus hakkasid vaevama tartlast, Lõuna prefektuuri teabebüroo juhti Indrek Koemetsa (54), kes tahtis augusti alguses Gruusias koos sõprade, Eesti trüki- ja paberimuuseumi direktori Lemmit Kaplinski ja samas töötava Mana Kaasikuga 5047 meetri kõrguse Kazbeki mäe tippu tõusta. Sinna nad ei jõudnud, kuid tänu Poola vabatahtlikele mäepäästjatele pääses Koemets retkelt eluga.

Lemmit Kaplinski (vasakult), Mana Kaasik ja Indrek Koemets alustasid Kazbekile minekut hea enesetundega.

FOTO: Erakogu

Sõbrad ei jõudnud mäetippu sellepärast, et Koemetsal tekkis eluohtlik kopsuturse. «Valmistasime retke ette mitu kuud, tervis on mul korras, politseinikuna käin igal aastal arsti juures kontrollis,» rääkis Koemets, kes polnud varem kõrgmäestikus käinud. «Kazbekil polnud meil mõtteski riskida, tahtsime retke nautida, mitte nui neljaks tippu jõuda. Aga vastab tõele, et mägedes pole sa enam oma enesetunde õige hindaja ja kui pole kainelt mõtlevaid sõpru ümber, võid sinna jäädagi, sest tekib apaatsus ja kaob ellujäämisinstinkt.»

Läksin õhtul magama ja järgmine, mida mäletan, on Poola parameediku nägu baaslaagri meditsiinitelgis, meenutas eluohtlikku seisu sattunud Indrek Koemets.

Hull lugu

Enesetunne läks Koemetsal kehvaks esimesel tõusupäeval, 31. juulil, kui sõbrad jõudsid rahulikus tempos 3000 meetri kõrgusel platoole. «Inimesed tulid vastu, Mana veel küsis, miks paljud neist nii mornid on, ei lehvita,» märkis ta. «Hiljem sain aru, et halb oli olla.»

Järgmisel päeval läks kolmik 3700 meetri kõrgusel baaslaagrisse, et seal aklimatiseeruda. Koemetsa enesetunne läks paranemise asemel aga hullemaks ning 3. augustil otsustati, et järgmisel hommikul minnakse alla tagasi.

«Läksin õhtul magama ja järgmine, mida mäletan, on Poola parameediku nägu baaslaagri meditsiinitelgis,» meenutas Koemets. «Sõpradel ei õnnestunud mind äratada, olin teadvuse kaotanud. Nad kutsusid mäepäästjad appi ja nii Gruusia kui ka Eesti arstide arvates päästsid poolakad mind halvimast.»

Et Kazbekil käib palju poolakaid, on 3700 meetri kõrgusel baaslaagris pidevalt valves Poola professionaalsete vabatahtlike mäepäästjate meeskond Bezpieczny Kazbek (Ohutu Kazbek).

«Oi, kopsuturse on hull, sellega lähed kiiresti ära, sa nagu upud oma vedelikku,» tõdes kümme korda Kazbeki tipus käinud alpinist Alar Sikk, keda ennast pole see häda tabanud. Küll tekkis kopsutursealge ühel tema rühma liikmel Kazbeki tipust alla tulles. Südame tööd häirivate seisundite ja ka kõrgmäestikuhaiguse tagajärjel tekkiv kopsuturse on eluohtlik, selle korral koguneb kopsudesse liigselt vedelikku kopsuveenides tõusnud rõhu tõttu, kirjutab terviseportaal inimene.ee.

Siku sõnul pole 3700 meetrit suur kõrgus. «Kui inimene ei lähe üles kiires tempos, aga selline asi juhtub, on tegu inimesega, kes kõrguses ei aklimatiseeru. Talle lihtsalt mäed ei sobi.»

Abi abistajatele

Poolakad turgutasid Koemetsa meditsiinitelgis paar tundi. Appi kutsutud Gruusia päästjatega toodi ta kanderaamiga mäest alla, kopteriilma tol päeval polnud. Laskumine võttis seitse tundi.

Esimese, kõige raskema otsa tegid kitsastel radadel ära poolakad. «Kiire abita baaslaagris ei tähistaks ma 4. augustit kui oma teist sünnipäeva,» ütles Koemets.

Tagantjärele on ta targem: enne retke tulnuks nõu pidada perearstiga ning soetada näpuotsast vere hapnikusisaldust mõõtev seade, sest see hindab tervislikku seisundit ausamalt kui inimene ise. Poolakatele väga tänulikud kolm matkakaaslast uurisid hiljem, mida on tasuta ja suuresti annetuste eest soetatud varustusega töötavatele mäepäästjatel vaja, et aidata hättasattunuid.

Olulisim on mäepäästjatele uus, soodushinnaga 2000 eurot maksev meditsiinitelk, praegusel on lapp lapi peal. Nii algatasidki sõbrad Facebookis kampaania, et koguda mäepäästjate uue telgi tarbeks raha. Annetada võivad kõik.

Tagasi üles