Raik-Hiio Mikelsaar: kuidas elustada Tartu Toomemäge?

Raik-Hiio Mikelsaar

FOTO: Urmas Luik

Toomemäe ja Tartu ülikooli kuulsusrikast ajalugu saaks senisest veel paremini tutvustada.

Tore, et Tartu ülikooli muuseum on avanud Toomemäe ajalugu tutvustava välinäituse ja paigaldanud Toomele kümme heade mõtete pinki. Tuleb nõustuda Mariann Raisma artiklis «Toome Toomele saemehed ja lambad» (TPM 19.6.2019) väidetuga, et vaadete avamiseks on vaja Toome pargi puistu tihedust vähendada, mitmekesistades samal ajal maalähedast taimestikku niitmata alade laiendamise ning uue põõsastiku ja viljapuude istutamisega.

Kindlasti tuleks järgida artikli autori üleskutset rajada Toomele veesilmi, näiteks taastada grotitiik Musumäe läheduses ja luua veekogu Baeri tänava äärde uue anatoomikumi lähedale.

Raisma unistab oma loos pargivahist, kes hoolitseks ka Toomele toodavate lammaste eest. See üleskutse aga läheb vastuollu taasavatud Tartu ülikooli kahesaja aasta taguste põhimõtetega.

1802. aasta lõpul rektoriks valitud Georges Frédéric Parrot asus juhtima Toomemäe pargi loomist pooldavate õppejõudude nn plantatsioonikomisjoni, kuhu kuulus ka tema kälimees arhitekt Johann Wilhelm Krause. 1803. aastal keelati pargi rajamise huvides Toomel kruusa ja mulla kaevandamine ja korra järele hakkas valvama relvastatud pargivaht. Loomade karjatamise eest pargis määrati trahv.

1824. aastal püstitati Parrot’ kavandite järgi pargivahtide tarbeks imeilus neogooti stiilis hoone, mida hakati kutsuma vallivahimajaks ja mille naabriks hiljem ehitati uus anatoomikum. Vallivahimaja ennatliku lammutamise ja vaevalise taastamise problemaatikat on detailselt kajastanud ajakirjanik Jüri Saar (TPM, 18.10.2018) ja seejärel käesoleva artikli autor (TPM 21.3.2019).

Tegelikult oleks meil vaja väärikalt tähistada ka Tartu ülikooli alguskohta.

Parrot’ ja Krause juhendusel loodud unikaalsele klassitsistlikule ülikoolilinnakule on antud Euroopa kultuuripärandi märgis (European Heritage Label). Rahvusülikool teeb selles ülikoolilinnakus igapäevatööd ja tähistab rahvusülikooli juubelit, nõnda peaks Parrot’le tunnustuse avaldamiseks asuma kiiresti vallivahimaja taastama.

Omalt poolt saavutasin kontakti nii muinsuskaitsjate Egle Tamme ja Mart Siilivasega kui ka krundiomaniku, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) projektijuhi Erik Vestiga. Jõudsime veendumusele, et oleks ilmselt kõige otstarbekam taastada see maja hiljemalt tema 200. sünnipäevaks 2024. aastal endises asukohas aadressil Näituse 4. Kahjuks on Tartu ülikooli muuseumi arengukavas esitatud vaid lakooniline ja valesuunaline teetähis 2023. aastaks: «Parrot’ aiamajale uue koha leidmine, selle eksponeerimine ning kasutusse võtmine».

Raisma teeb oma kirjatöös olulise üldistuse: «Tartus on puudu professorikuju, millega koos pilti teha, nagu see on mitmetes teistes ülikoolilinnades.» Tegelikult võib fotografeerimiseks sobivaid üksikuid professorikujusid Toomel siiski leida.

Näiteks rajati väljapaistvale loodus- ja arstiteadlasele Karl Ernst von Baerile 1886. aastal Toomele imposantne monument, mille juures tehakse juba aastakümneid Baeri peapesu pilte. Tartu professorite instituudi kasvandikule Nikolai Pirogovile rajati 1952. aastal ausammas, mida ümbritsev ala on tuntud Pirogovi platsina. Toomel on ka professorite Alexander Schmidti ja Ernst Bergmanni pronksbüstid. Astronoom Wilhelm Struvele on juba 1969 püstitatud mälestusmärgiks dolomiidist päikesekell.

Ent tõsi, Jakobi tänava äärest, Tartu ülikooli rootsiaegse peahoone kunagise asukoha juurest algav Professorite allee ehk nn aeglane surm lausa nõuab juba ammu enda kõrvale ülikooli kuulsate kasvandike skulptuure, mida võiks püstitada Toomemäele vastavalt ajastule alt ülespoole.

Parima õppejõudude-teadlaste rühmaportree saaksime aga siis, kui kuulsusrikka ajalooga vana anatoomikumi esisele rajada nn teadusmonument: mälestusmärgi alumises, laiemas osas võiksid paikneda teadustõrvikuid kandvate varasema ajastu suurmeeste figuurid, üksteisest kinni hoides tõuseksid need DNA kaksikheeliksi kujulist treppi mööda üles hilisema aja korüfeede kujude poole.

Ent tõsi, Jakobi tänava äärest, Tartu ülikooli rootsiaegse peahoone kunagise asukoha juurest algav Professorite allee ehk nn aeglane surm lausa nõuab juba ammu enda kõrvale ülikooli kuulsate kasvandike skulptuure.

Tegelikult oleks meil vaja väärikalt tähistada ka Tartu ülikooli alguskohta. Tartu ülikooli asutamise 374. aastapäeval, 2006. aasta 30. juuni varahommikul paigaldasin kodanikualgatuse korras sinna viietonnise püramiidja, ajukääre meenutava ülapinnaga Tarkusekivi. Kuigi peeti tulist kivisõda, viidi mälestusmärk kümne päeva pärast Peetri turu äärde, kust transportisin selle edasi Pangodisse maakodusse («Tarkusekivi maandus professori koduõuel», TPM, 26.10.2007).

Kahte Toome piirkonda korduvalt rajatud sillad on juba üle 200 aasta andnud pargi jalutajatele praktilist kasu nõlvakute vahel liikumisel ja muutnud Toome pargi üheks kõige ainulaadsemaks maailmas. Kunagise «linnavärava» (praegune Lossi tänav) juurde rajati juba 1804. aastal väike Astronoomia sillake ja siis aastatel 1814–1816 ja 1836–1837 samale kohale suuremad sillad, mida hakati kutsuma Inglisillaks. Kui 1913 tehti silla kapitaalremont, lisati sellele ümmargune Parrot’ bareljeef, mis andis põhjuse nimetada seda Parrot’ sillaks.

Vallikraavi tänava pool valmis kõigepealt 1808. aastal nn väike sild ja siis aastatel 1841–1844 Haigla sild, mida hakati rahvasuus kutsuma Kuradisillaks. 1913 ehitati samasse paika Romanovite dünastia auks betoonsild, sellele kinnitati Aleksander I bareljeef ja tuli ka nimi Aleksandri sild. See kooslus mälestab mainitud suurmeeste suurejoonelist sõprust, mis lõi aluse ülikool aastal 1802 taasavada.

Tegin hiljuti ettepaneku ehitada kolmas, tänapäevane õhusild uue anatoomikumi vastas olevalt kõrgendikult (pakun nimeks Baeri mägi) tennisväljaku kõrval asuvale Toomemäe nõlvale. See võiks kanda nime Juubelisild, mille nn juubeliregistrisse kantaks praegused suurjuubelid EV 100, Parrot 250, Baer 200, aga ka meie riigi ja välismaiste organisatsioonide ning eraisikute tulevased tähtpäevad. Mõõdukas registreerimistasu võiks olla arvestatav sissetulekuallikas.

Juubelisild parandaks kergliiklust üle Baeri tänava, ühendades Kassitoome ja uue anatoomikumi piirkonna tihedamalt ülejäänud Toomega. Oleks uus huvitav ala, kus korraldada kontserte ja arvamusfestivale. Laulupeotraditsiooni üheks uueks kulminatsiooniks saab 2024. aastal Tartus Euroopa laulupidu. Juubelisilla idee on juba leidnud positiivset vastukaja.

Kassitoome ja Toome.

FOTO: Tpm

Tagasi üles