/nginx/o/2019/09/03/12526848t1h818f.jpg)
Nõnda tüsedat teost nagu Epi Tohvri kirjutatud ja Tartu ülikooli kirjastuse üllitatud monograafia Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st on raamatuhuvilistel olnud viimasel ajal harva võimalik käes hoida. Tundub olevat peaaegu kaks kilo.
Kaalukas on see 1072-leheküljeline teos ka sisu poolest, mis on jaotatud viide peatükki. Neis käsitletakse Parrot’ elu Lääne-Euroopas, Liivimaal ja Peterburis ning tema mitmekülgset hariduslikku, teaduslikku ja sotsiaalpoliitilist tegevust.
Raamatu sisutoimetaja Tõnu Tannberg on saateks kirjutanud, et filosoofiadoktor Epi Tohvri mitmeaastase töö tulemusel valminud monograafia on silmapaistev panus ülikooli ajaloo uurimisel.
«Autoril on õnnestunud väga hästi analüüsida Parrot’ rolli ülikooli rektori, õppejõu ja teadlasena (sh Peterburi Teaduste Akadeemias) ajastu laiemas ideeajaloolises ja ühiskondlik-poliitiliste arengute kontekstis,» kirjutab Tannberg. «Raamatu üheks põhijärelduseks on tõdemus, et tänu Parrot’ visioonile sai tollasest Tartu ülikoolist üks edumeelsemaid valgustusajastu uue ülikooli idee alusel rajatud õppekeskkondi 19. sajandi alguse Euroopas.»
Tannberg juhib tähelepanu, et monograafia autor on uudsest vaatepunktist käsitlenud Parrot’ ühiskondlikku positsiooni Vene impeeriumis. Nimelt sai temast Aleksander I lähedane sõber ja usaldusisik ning Nikolai I arukas nõuandja.
Monograafia on rikkalikult illustreeritud. See aitab lugejal paremini sisse elada Parrot’ eluperioodidesse ja tema ajastusse.
- - -
Epi Tohvri monograafiat «Georges Frédéric Parrot: Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor» esitletakse 5. septembril kell 16 Toomel Tartu ülikooli muuseumi valges saalis. Raamatu autori kõrval kõnelevad toimetaja Tõnu Tannberg ja prantsuskeelsete kirjade tõlkija Marge Käsper.
RAAMAT
/nginx/o/2019/09/03/12526849t1h7998.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)