/nginx/o/2019/09/03/12526716t1hd686.jpg)
Restoranis Volga oli eile esimene koolipäev. Esimesed lapsed, mõnel ema või isa kaasas, tulid uksest sisse juba kell 8, kuigi õppetöö alguseni oli veel kolmveerand tundi... Aga... Ai-ai-ai! Ajakirjanik kirjutas esimesse lausesse ekslikult, vanast harjumusest asutuse ammuse nime.
Esimene koolitundidega päev oli oma uues kodus siiski Tartu luterlikul Peetri koolil, mille remonditud ruume tutvustas Tartu Postimehele kooli arendusjuht Maris Meus.
Kui lapsed sisenesid, panid nad ülerõivad paremat kätt asuvasse rõivistusse. Garderoob oli seal ennegi. Seejärel suundusid nad klassidesse samal korrusel, aga ka kõrgemal. Meus rääkis võimalusest, et õpilased saavad tundide algust kell 8.45 oodata laudade taga saalis, mille kohale on tagasi pandud osaliselt restaureeritud kuulus kaunis klaaslagi. Samas saalis saavad lapsed ka süüa.
Saalil uksi ei ole, nii et sellesse saab hea tahtmise korral kiigata isegi kahest samal korrusel sisse seatud klassiruumist. Neil on klaasist uks ja osa seinagi paistab läbi. Ühe klassi tänavapoolne sein asub sellises kohas, kust voorisid sisse ja välja restorani kliendid. Väljast vaatamisel paistab uks nagu endistel aegadel, ent uksena see enam ei toimi. «Inimesed üritavad väljastpoolt ikka avada,» märkis arendusjuht.
Üks trepp vähem
Saali ja endise köögi vahel – nüüd on kokkade kuningriigi asemel tööõpetuse ja tehnoloogia klass – on valamute rea juures võimalik käsi pesta. Sealsamas on ümberehituse aegu tehtud üks suuremaid muudatusi majas. «Saal on säilinud üsna autentsel kujul,» ütles Meus. «See-eest on maha võetud lai paraadtrepp, mis viis Volga teisele korrusele.»
Käsitööklassis olid muu mööbli hulgas üsna kulunud näoga valged toolid. Need on pärit Roosi tänaval asuvast Peetri lasteaiamajast ja ootavad pikisilmi, millal õpilased neid restaureerima asuvad.
Esimesel korrusel asuvad ka abiruumid ja väike serveerimisköök, kuhu tuuakse sisse mujal vaaritatud toit. Kui Maris Meus sellest rääkis, märkas ta üht pisikest sakris juustega poissi, kes tundus pisut kohmetu. «Mis klassi ma sind juhatan? Kolmandasse? Lähme siis teisele korrusele,» ütles arendusjuht.
Majas on kolm trepikoda ja kui poolkorruseid arvestada, kokku umbes viis korrust. Majandustrepikojast saab minna duširuumidesse. Teisel korrusel on kõrvuti kolm algklassi. Ühte neist sisenesid parasjagu teise klassi õpilased ja nende õpetaja Õnne Ints.
Praegu on kõige uhkema väljavaatega klassiruum viiendikel: nad näevad päevast päeva Tartu ülikooli peahoonet.
Klassiruume on Meusi sõnul praegu koos käsitööklassiga kaheksa. Praegu on Peetri koolis kõige vanemad õpilased seitsmendikud. Et kavas on kooli kasvatamine kaheksandike ja üheksandikeni ehk täielikuks põhikooliks, on maja omanikul valmis vaadatud võimalus ehitada juurde kaks klassiruumi. Üks neist saab asuda ümara kaarega suure akna juures pööningusaalis, kus käib allrentnikuna Tartu ashtanga-jooga kool, kui Peetri kool seda parasjagu huvitegevuseks ei kasuta.
Seitsmendike klassi aknast paistab otse üle tänava von Bocki maja. Praegu on kõige uhkema väljavaatega klassiruum viiendikel: nad näevad päevast päeva Tartu ülikooli peahoonet. «Katsugu nad mitte õppida, kui siht on silme ees!» ütles Meus.
Kinoseansid
Treppi mööda pööningusaali poole astuja märkab seinal kantselei, direktori kabineti ja tugispetsialistide tuba märkivaid silte. Õpetajate tuba on pisike, kuid see-eest ulatub läbi kahe (pool)korruse.
Maris Meus lõpetas ringkäigu maja selles osas, kus omal ajal tegutses kino ning mida remondivärskendus ei ole puutunud. «Jätkame saali väljarentimist linnarahvale,» lisas ta. «Siin olid Tartuffi seansid, kuigi ehitus käis veel väga aktiivselt. PÖFF hakkab siin filme näitama novembri keskel. Kui kooli tegevust ei sega, on mõeldav anda kasutada ka kuulsa laega saali.»
Remonditud majaga kiirtutvumine lõppes, kuid õpilasi tuli üha juurde. Mõni minut oli tundide algusest veel puudu. Tulijate vastuvõtjate hulgas olid fuajees Jaani koguduse õpetaja, ühtlasi Peetri kooli kaplan ja kahe vanema kooliastme õppealajuhataja Triin Käpp ning esimese kooliastme õppealajuhataja Külvi Teder.
Kommenteerides ruumide muutumist pärast remonti, ütles Triin Käpp, et see on olnud suur ime. «Tartu erakoolid on näidanud, et kooli saab luua igale poole – kes kaubanduskeskusesse, kes kinosaali, kes kirikusse,» lisas ta. «Siin majas on võrreldes sellega, kust me tuleme, lastel rohkem õhku ja ruumi.»
Ehk lühidalt direktor Tarvo Siilabergi sõnul: Peetri kool tuli keldrist ballisaali.
Viimaste saabujate hulgas enne koolitundide algust oli Kadi Haamer koos oma lapsega.
«Olen küll vaadanud filme Athena keskuses, aga ei ole üldse käinud Volgas, seepärast on mulle see majaosa täiesti tundmatu,» ütles lapsevanem. «Mulle väga meeldib, et kool asub kesklinnas, just siin, ülikooli peahoone kõrval. Maja ise on saanud põhjaliku remondi ja mõnusa ilme. Meie pere on väga rõõmus, et meie üks laps käib siin koolis praegu ja järgmine tuleb siia kahe aasta pärast.»
Arved veel tulekul
Peetri kool sai Athena keskuse, kus seni tegutses ööklubi Tempo, varem aga restoran Volga ja kino Saluut ning ennevanasti kohvik Ateen, üürilisena kasutada vähemalt 15 aastaks.
Hoone omanik OÜ Ateena Maja tellis haridusasutuse vajadusi silmas pidades osalise ümberehituse, mille peatöövõtja oli Mercur Trust.
Ümberehituse üldprojekti tegi AS Tari, sisekujunduse on kavandanud Maris Kerge.
Remont tõi kaasa ka maja nime muutmise. Kuigi peaukse kõrval tahvlil on kirjas Tartu luterlik Peetri kool ja ukse kohal Athena, nimetab Ateena Maja juhatuse liige Peeter Kukk seda hoonet nüüd nõnda: Athena haridus- ja kultuurikeskus.
Kui palju ümberehitus maksma läks?
Peeter Kukk ei osanud eile, kui tal oli esimene päev remondipingest vabanenuna lõõtsutada, seda ütelda. «Paljud arved on veel tulemata,» lisas ta. Sellele küsimusele on ta valmis vastama vahest alles nädala pärast.
/nginx/o/2019/09/03/12526714t1h6de0.jpg)
Vanas majas
- Tartu luterlikus Peetri koolis käib praegu õpilasi pea 130.
- Kooliperre kuulub ka umbes 30 koduõppijat.
- Kool tegutseb Athena haridus- ja kultuurikeskuses Küütri 1.
- Hoone omanik on OÜ Ateena Maja.