/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/12/20/884362t1ha26e.jpg)
Tartu Ülikooli zooloogiadoktorant Marko Prous ning ülikooli raamatukogu kunstnik-kujundaja Eve Valper esitlesid eile Vanemuise 46 õppehoones ligi 20-ruutmeetrist pannood, mis näitab meile teadaolevate elusorganismide sugulust.
Tartu Ülikooli zooloogid said efektse õppematerjali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiigelskeemilt saab õppida või meelde tuletada näiteks seda, et linnud ja krokodillid on inimesele sama lähedased sugulased või et meie sugulane, ehkki päris kauge, on ka sammalt meenutav mereolend ectoprocta.
Nii uskumatult kui see ka ei kõla, on teadlaste hinnangul nüüdseks avastatud vaid kümme protsenti Maal elavaist liikidest, märkis Marko Prous. Ka avastus, et Aafrika elevant jaguneb tegelikult savanni- ja metsaelevandiks, on vaid mõne aasta vanune.
«Zooloogia süstemaatika on hästi vana teadus, kuid jäi pärast 18.-19. sajandi avastusi 20. sajandiks üsna paigale,» märkis TÜ zooloogiaosakonna juhataja Raivo Mänd. «Seoses molekulaarsete meetodite arenguga on süstematiseerimises alanud jälle kiire areng.»