N, 2.02.2023

Paratsetamool ja aspiriin võivad tappa, köharohi tekitada hallutsinatsioone. Iga ravim on mürk, ütleb teadlane

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Paratsetamool ja aspiriin võivad tappa, köharohi tekitada hallutsinatsioone. Iga ravim on mürk, ütleb teadlane
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Ühiskonnas muudatusi tehes ei saa alati ärihuvi eelistada, leiab Tartu ülikooli farmaatsiaprofessor Ain Raal. Näiteks siis, kui kaalukausi ühel pool on vaba konkurents ja teisel inimese tervis.
Ühiskonnas muudatusi tehes ei saa alati ärihuvi eelistada, leiab Tartu ülikooli farmaatsiaprofessor Ain Raal. Näiteks siis, kui kaalukausi ühel pool on vaba konkurents ja teisel inimese tervis. Foto: Laila Kaasik

Farmaatsiaprofessor Ain Raal on seda meelt, et proviisorite roll tervishoiusüsteemis peab kasvama ning kõik apteegindust puudutavad muudatused peavad lähtuma tervise, mitte äri huvidest.

Sellest teemast paneb Ain Raali kirglikult rääkima ühest küljest apteekide omandireform, mille tulemusena peaks 2020. aasta 1. aprillist enamusosalus kõikides apteekides kuuluma sõltumatutele proviisoritele. See teema on just sel nädalal kirgi tõstnud ühe ja sama omanikuga apteegikettide ja hulgimüüjate ning apteegiomanikest proviisorite vahel.

Teisalt ajab Ain Raali harja punaseks konkurentsiameti idee lubada lihtsamad ravimid müüki tavalistesse kauplustesse ja bensiinijaamadesse.

Ain Raal, kui mul mõnel nädalalõpul ilmnevad tugevad külmetusnähud ja ma elan väikses kohas, kus lähim apteek peab puhkepäeva, siis miks ma ei võiks saada toidupoest kätte näiteks Coldrexi? Või teisi lihtsamaid ravimeid. Viina ju saan, et viinasokke teha.

Mingeid lihtsamaid ravimeid pole olemas. Seda tahan rõhutada.

Ja see mugavus on näiline. Üks argument, miks käsimüügiravimid võiksid vabalt olla saada toidupoodides ja bensiinijaamades, on see, et ravimid muutuvad kättesaadavamaks. Et on mugav. Nagu teiegi praegu räägite. Sellele on võimatu vastu vaielda. Kohti, kust ravimit saab, hakkab sel juhul olema rohkem, vahemaad on lühemad, aeg sinnajõudmiseks väiksem.

Konkurentsiameti argument on veel, et kui konkurents suureneb, siis hinnad peaksid langema.

Euroopa riikide praktika aga näitab, et ravimite hind ei alane. Ja nagu igal heal asjal, nii on ka ravimite näilisel suuremal kättesaadavusel oma hind. See hind on ränk.

Selgitage lähemalt.

Kaalukausil on kaks asja: ühel pool on vaba konkurents ja teisel inimese tervis.

Kui me teeme ühiskonnas muudatusi, siis me ei saa alati esikohale seada ärihuvi.

Me oleme väike riik, me elanikkond vananeb. Kui üks inimene sureb ravimi valest kasutamisest, on see väga suur kaotus.

Inimese kõige kallim vara on tervis. Sel ei ole hinda. Alles äriasjadel on hinnad.

Aga kui läheb otsustamiseks, siis me unustame selle ära.

Mis siis tapab inimest, kui ta ostab ravimi kauplusest või tanklast? Mis need probleemid on?

Farmaatsias määratletakse ravimit sellise lihtsa, kuid sisuka valemi kaudu: ravim = ravimpreparaat + nõustamine. Seega: asjatundliku nõustamiseta pole ka ravimit ning igasugune katse müüa ravimit väljaspool apteeki on juba eos määratud nurjumisele.

Esimene probleemide kompleks on ravimite väärtarvitamine. Inimene tuleb poodi või bensukasse ja ostab ravimid iseenese tarkusest. Isegi kui ta tahaks nõu küsida, ei ole seal inimest, kes seda nõu võiks anda.

Inimene võib küll kodus infolehelt lugeda, et üks tablett kolm korda päevas, olgu see siis paratsetamool või ibuprofeen. Aga ta võis enne tarvitata juba teisigi ravimeid ja mõnes teises preparaadis võis seesama toimeaine sees olla. Teadmatusest annustab ta üle. Aga apteeker hoiataks teda.

Suur osa inimesi tarvitab käsimüügiravimeile lisaks ka retseptiravimeid. Inimesel võib olla diabeet, kõrge vererõhk, seedeprobleemid, südameprobleemid ... Kui ta nüüd iseenese tarkusest ostab käsimüügist ravimeid juurde ja tarvitab neid, siis tekkivad kombinatsioonid on ülikeerulised, milles ei orienteeru keegi muu kui apteeker.

Aga kõiki neid detaile, mida te kirjeldate, ei oska ju ka apteeker lühivestluses puudutada?

Kõiki ohte muidugi mitte, aga inimesel on võimalus.

Inimene saab ise oma probleemi ära märkida, ta teab, et teadlik spetsialist kuulab teda.

Järgmine probleem on ravimite ülemäärane kasutamine. Võib ka öelda: ravimite kuritarvitamine.

Inimene mõtleb, et võtan rohkem, saan parema abi!

Seda kah! Mulle meeldib oma tudengitele aga rääkida, et apteegis käik ei pea inimesel lõppema tingimata ravimi ostmisega. Et see on suurepärane käik, kui selgub, et inimesel ei ole mitte mingit ravimit vaja. Et tehku parem seda või toda või kolmandat.

Ravim on mürk, see oli tõde juba antiikajal.

Kui vaadata statistikat, siis on näha, et inimeste tervisenäitajad ja ravimite läbimüügi muutus on kaks asja, mis omavahel ei korreleeru.

See, kui me tarvitame rohkem ravimeid, ei tee inimkonda tegelikult tervemaks. Küll teeb meid tervemaks, et ravimid on nüüdisaegsed ja efektiivsemad. Et ravimeid välja töötades püütakse nende varjukülgi, kõrval- ja koostoimeid maha suruda.

Aga kuritarvitamist tuleb ette väga sageli. Inimesed tarvitavad ravimeid kergekäeliselt. Selle kohta võivad apteekrid ise ka juhtumeid kirjeldada, näiteks et üks ja sama patsient tuleb ja ostab ülisagedasti köhasiirupit. Toidupoes võib see inimene korvi täis laduda sellest siirupist.

Palun veel näiteid.

Näiteks kõhnumispreparaadid on need, mille ületarvitamist terves maailmas kõige enam kohtab. See puudutab enamasti naisi, kes mõtlevad, et mida rohkem ta neid neelab, seda kõhnem, seda ilusam ta on.

Seedehäire on tühine asi, mis võib tekkida. Tekkida võivad ka südamepekslemine, südame rütmihäired, kõrge vererõhk. Alati saavad neerud oma löögi, nii nagu makski. Välja kujuneb ärevus, siis unetus. Seejärel hakkab inimene uinuteid kasutama, ja satub nõiaringi. Lisanduvad depressioon, paranoia. Mure, et ma ei ole ikka piisavalt kõhn, aina suureneb.

Ka valuvaigistid on väga ohtlik teema, kuna väga paljudel inimestel on vajadus valu leevendada. Näiteks Inglismaal ja Walesis sureb paratsetamooli ületarbimise tõttu igal aastal 500 inimest. Haiglaravi vajab seal umbes 25 000 inimest.

Põhja-Ameerikas on aastas umbes 100 000 surmajuhtu. Ja neis paikades tõepoolest lubatakse käsimüügiravimeid müüa ka väljaspool apteeke.

Kuidas saab ennast paratsetamooliga tappa?

Organ, mis meie organismist mürke eemaldada püüab, on teatavasti maks. Kõik mürgid, kaasa arvatud ravimid, kahjustavad maksa, sest ravimid, isegi taimsed preparaadid, on alati kehavõõrad ained.

Meie organism käsitleb neid kui «rohelisi mehikesi», kes tuleb maha tappa, ja sel on oma hind. Igas sõjas on langenuid nii ühel kui ka teisel poolel.

Paratsetamool kahjustab maksa eriti rängalt. Tervisekahju võib tekkida kas ühekordsel üleannustamisel või siis, kui teadmatusest võetakse mitut ravimit korraga. Või kui tekib krooniline mürgistus, et ravimit tarvitatakse liiga palju täna ja homme ja nii mitu nädalat järjest.

Apteegis käik ei pea lõppema tingimata ravimi ostmisega. Ka see on suurepärane käik, kui selgub, et inimesel ei ole mitte mingit ravimit vaja.

Mis lood on aspiriiniga?

Samasse rühma, kus on aspiriin, kuuluvad ka ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen. Neil on põletikuvastane, valuvaigistav ja palavikku langetav toime. Aspiriin on selles rühmas lipulaev.

Suurbritannias sureb nende ainete kõrvaltoimete tõttu 2000 inimest aastas. USAs 16 500 inimest aastas. See on ettekujuteldamatu!

Eriti ohtlikud on need neile, kes on südameinfarkti läbi põdenud. Neile, kellele on õigel ajal appi jõutud ja kes on üles putitatud. Inimene tunneb end hästi, ta ei mõtle, et temas on midagi muutunud. Ta läheb bensukasse või poodi ja arvab, et seda ravimit ta ju tunneb. Aga tema kehas on suured muutused aset leidnud ja ta võib endale karuteene teha.

Omaette teema on lahtistid, need on taas otsekui kõhnumisvahendid mõnele inimesele. Inimene võtab lahtisti sisse enne, kui toitained imenduda jõuavad – nii jääb mõnutunne söömisest alles, ja toitained viiakse lahtistiga välja.

Paratsetamool kahjustab maksa eriti rängalt. Tervisekahju võib tekkida kas ühekordsel üleannustamisel või siis, kui teadmatusest võetakse mitut ravimit korraga.

Aga sel viisil viiakse välja ka oluline osa veest ja mineraalained. Inimese kehas peavad näiteks naatrium ja kaalium olema omavahel väga täpselt tasakaalus. Kui nüüd suureneb elektrolüütide väljaviimine, tekib kaaliumi defitsiit. Aga kaalium on otseselt südame tööga seotud.

Kui sel inimesel on veel geneetiline eelsoodumus südamehaigustele, siis vajutab ta päästikule ja tekitab selle haiguse endale ise.

Mida halba teeb köharavim, millele eespool viitasite?

Ka Eestis on kättesaadavad köharavimid ühe toimeainega, mis tekitab eufooriat. Muidugi siis, kui seda tarvitada palju suuremas koguses, kui oleks vaja köha vaigistamiseks või rögast lahtisaamiseks.

Teatud ringkondades seda toimet teatakse ja internet on lahkeid soovitusi täis, kuidas saada hallutsinatsioonideni viivat tulemust.

Apteekril läheks punane tuli kohe põlema, kui ta märkab kedagi liiga sageli seda ostmas.

Eestis on juba selle tõttu ka surmajuhtumeid registreeritud.

«See, kui me tarvitame rohkem ravimeid, ei tee inimkonda tegelikult tervemaks,» kinnitab Tartu ülikooli farmaatsiaprofessor Ain Raal. See tähendab, et kui vaadata statistikat, siis on näha, et inimeste tervisenäitajad ja ravimite läbimüügi muutus on kaks asja, mis omavahel ei korreleeru.
«See, kui me tarvitame rohkem ravimeid, ei tee inimkonda tegelikult tervemaks,» kinnitab Tartu ülikooli farmaatsiaprofessor Ain Raal. See tähendab, et kui vaadata statistikat, siis on näha, et inimeste tervisenäitajad ja ravimite läbimüügi muutus on kaks asja, mis omavahel ei korreleeru. Foto: Laila Kaasik

Ravimid ja alkohol. Sellega on inimesed enamasti vist kursis, et need ei käi omavahel kokku.

Alkohol pluss antibiootikumid – see resultaat ei ole nii ohtlik. Võimalikud on maksakahjustused pluss see, et antibiootikumi efektiivsus väheneb.

Aga ravimid, mis kesknärvisüsteemi mõjutavad, nagu näiteks uinutid ja antidepressandid, võivad alkoholiga koos tekitada äärmiselt ohtlikke seisundeid. Inimene jääb näiteks auto alla.

On veel üks huvitav aspekt: liiga kergesti kättesaadavad ravimid ja kukkumine. Taustaks kõrge vererõhk, tasakaaluhäired, madal veresuhkur.

Peamised kukkumist põhjustavad ravimid on just needsamad depressiooniravimid ja uinutid ning diureetikumid. Ka suurendavad kukkumisriski paljud valuvaigistid.

Kui nüüd istub autorooli selline inimene, kes ringi liikudes võib kukkuda, siis mida ta teeb rooli taga? Tal kaob pilt eest. Ja kõik imestavad, et tee oli ju sirge ja ilm ilus.

Te olete tõesti veenev! Aga eks proviisoridki püüavad iga hinna eest ravimiturul oma tsunfti jõudu hoida?

See küsimus on õigustatud. Loomulikult püüavad. Aga miks ei peaks, see on meie eriala. Me õpime viis aastat, meil on raske õppekava. Niisuguse ettevalmistusega inimest ei saa võrrelda teenindajaga bensiinijaamas, kus ravimeid müüakse. Ei saa ju!

Kui veel erialast rääkida, siis … apteeker kui haritud inimene võiks saada normaalse inimese palka, sellist, mis on arsti palgaga võrreldav.

Riiklikult kehtestatud ravimite juurdehindlusprotsendid on madalad ja juba praegu on Eesti 500 apteeki hädas. Ma olen soovitanud, et pange osa kinni, elate paremini ja supp on tummisem. Äriloogika seda muidugi ei luba.

Aga neis apteekides elatakse kasumi ja palkade mõttes juba kriitilisel piiril. Üha suuremaks probleemiks muutub see, et noored ei taha enam apteekriks hakata. Kui me selle supi nüüd veel lahjemaks ajame, on kaugtagajärjeks apteekide kadumine. Sellega me programmeeriksime otsekui ühe eriala kadumist.

Aga räägime me ju erialast, mis tegeleb ravimite väljaarendamisega, nende kontrolli, analüüsi ja parendamise ning parima kasutusviisi nõustamisega. Ei tohi unustada, et apteekrid – proviisorid ja farmatseudid – on unikaalse kompetentsiga ravimieksperdid, mitte poemüüjad.

Küsi apteekrilt! Maailm ei ole oma põhiolemuselt võrreldes piibliaegadega muutunud: see, kes koputab, lastakse ka sisse.

Eesti patsientide liidu esindaja Kadri Tammepuu.
Eesti patsientide liidu esindaja Kadri Tammepuu. Foto: Margus Ansu

Ravimid poodides - ilus mõte ju?!

Kadri Tammepuu,
Eesti patsientide liidu juhatuse liige

Tausta süvenemata võiks idee lubada ravimeid müüa ka poodides ilus paista, sest meil on umbes 7000 kauplust «vaid» 500 apteegi vastu.


Selles, kas nüüd enamik poodidest apteekidest kauem lahti on, ei saa enam kindel olla, kuna paljudes kaubanduskeskustes suletakse poed ja apteegid enamasti ühel ajal.


Millist probleemi ravimite poodi lubamisega aga lahendada püütakse? Kui palju on neid rahulolematuid ravimikasutajaid, kes nõuavad muutusi?


Kantar Emori poolt 2016. aastal läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgus, et apteegiteenust pidas hästi kättesaadavaks 96 protsenti vastanutest. Harva ollakse mõnes küsimuses nii üksmeelsed. Uuring kannab pealkirja «Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile» ning see on leitav haigekassa kodulehelt.


Aga kui müügikohti oleks rohkem, kas siis on võimalik ehk hinnalangus? Nüüd tasub tutvuda mahukate õigusaktidega, kus on kirjas, kui palju ravimite müügilt teenida üldse tohib, ja vastukaaluks sellele ka kõigi nõuetega, mida selle raha eest tegema peab. Olen kindel, et maal tegutsev väikepoodnik sellega hakkama ei saaks.


Praegu on inimesel kindlustunne, et apteegis antakse väärtuslikku tervisenõu, mitte ei udutata niisama. Boonusena võetakse seal tasuta vastu vanaema kasutuks muutunud rohukapisisu ja hävitatakse see ohtlike jäätmetena loodust rikkumata. Apteegist ei ole võimalik saada võltsitud või hapuks läinud ravimit – selle tagamiseks on loodud palju rangem ja kulukam süsteem, kui poes seina taga asuvale alkoholipudelile, mille müügilt teenib kaupmees lisaks palju rohkem.


Euroopas müüakse suur osa käsimüügiravimeist apteekide kaudu. Ameerika Ühendriikides ollakse seevastu ühtviisi liberaalsed kõigi turuosaliste suhtes.


Viimati Washingtoni väisates astusin sisse kolmel korrusel paiknevasse apteeki, kus lisaks pisikesele ravimiletile oli suur ilukaubamaja, rahvarohke kohvik, kodutarvete müük ja rikkalik alkoholiosakond. Pood erines apteegist selle poolest, et retseptiravimeid seal ei müüdud.

Konkurentsiameti hinnang​

  • Konkurentsiamet tegi juba 2009. aastal ettepaneku kaotada piirang, mis välistab teatud käsimüügiravimite müügi mujal kui apteekides.
  • See tähendab, et tarbijal võiks olla võimalus osta levinumaid, ilma retseptita ravimeid näiteks kauplusest.
  • Leebem kord käsimüügiravimite turustamisel elavdaks konkurentsi ning avaldaks positiivset mõju nii ravimite hinnatasemele, kättesaadavusele kui ka valikule.
Allikas: konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits
Märksõnad
Tagasi üles