2018. aastal tehti ihtüoloogilised välitööd üheksas väikejärves. Kõik nad olid väga erinevad nii oma suuruselt kui sügavuselt, kalastikust rääkimata.

Kuningvere järve kalastikku uuriti esimest korda. Kõnealune järv on munakujuline ja sügevust on sellele kuni kaheksa meetrit. Kalaliike tabati katsepüükidel kümme, need olid ahven, haug, kaitsealuse liik hink, kiisk, koha, latikas, mudamaim, nurg, roosärg ja särg.

Nii arvult kui ka massilt on järves selge dominant ahven. Ka teised kaks meie sisevetes veel elavat ahvenlast – kiisk ja koha – on selles järves arvukad.

Kohapopulatsioon on Kuningvere järves väga heas seisus: saagina püüti viis põlvkonda kokku 15 isendiga. Kohapopulatsiooni turgutati järves kümmekond aastat tagasi, kui siia asustati koha. Nüüd on järves kujunenud välja esinduslik, mitme tugeva põlvkonnaga kohapopulatsioon. Kuningvere järve näide kinnitab, et koha suudab kohaneda ka väiksema pindalaga järvedega ja arvukuse kasvule aitab kaasa nakkevõrkudega püügi keeld.

Ligi veerandsaja aastaga on kalanduslikult uuritud nüüdseks vähemalt 225 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi.

Eestis on umbes 2800 järve, neist on selle projekti raames uuritud u 225 veekogu. Uuringut on tehtud alates 1995. aastast.