Rannar Raba: 30 aastat hiljem

Rannar Raba Foto: Sille Annuk

Jäin läinud nädalavahetusel vaatama ETV2s näidatud paari kroonikafilmi, mis vändati kolme kümnendi eest Balti keti päevil. Olin neid näinud varemgi, mistõttu ei saanud mind ekraani ette naelutada soov avastada mõnd seni tabamata fakti või loosungit.

Seekord sattusin hoopis detailide haardesse. Lasin end siduda ilmetel, mis peegeldusid neis kaadrites ketis seisnud lihtsate inimeste nägudelt.

Olin 1989. aasta 23. augustil ketis seistes üheksa-aastane poiss ja arvan end mäletavat selle aja tagasihoidlikult pruunikashalli, ent silmatorkavalt vaest elu, kuidas mu kodupoe vorstiletis põõnas kass, kuid polnud ühtki vorsti. Sedagi, milliste autode ja bussidega siinsetel auklikel ja joonimata teedel logistati ning millised nägid välja peremehetundest puutumata linnad.