Mirjam Kaldma: maakodus puhates tuleb valmistuda ka kriisiks

Mirjam Kaldma Foto: Siseministeerium

Suvi on suurepärane aeg, et nautida perega ühist aega maal – mängida pallimänge või avastada loodust.

Teisalt tasuks majapidamine koos üle vaadata, et kriisi korral maakodus toime tulla. Eesti elanike seas tehtud uuringutest selgub, et paljud ei ole kriisideks sugugi valmis. Paljud pole mõelnud, mis saab, kui elekter läheb pikemaks ajaks ära, kodu tabab üleujutus või mõni muu ootamatu olukord.

Päästeameti 2017. aasta uuring näitas, et üle poole eestimaalastest ei ole hädaolukordade leevendamiseks midagi teinud, kuid juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab rohkem kui pooltele Eesti elanikele probleeme.

Isegi mobiiltelefoni akut ei saa laadida.

Siseministeerium alustas kevadel teavitust, kuidas kriiside korral käituda ning peret ja lähedasi kaitsta. Valmis koduleht www.kriis.ee ning asjakohaste teavikutega varustati raamatukogusid. Nutitelefoni saab laadida rakenduse «Ole valmis!».

Kuldsel sügisel või romantilisel talvepuhkusel võib ilm ootamatult muutuda ning puhkuseplaanid sassi lüüa. Lisaks elektrivarustuse katkemisele võib läbipääsmatuks muutuda külatee, mõneks tunniks, aga ka nädalaks. Mõelgem, kas on varud ja vahendid, et terve nädala maakodus lõksus olles hakkama saada. Suvel on lihtne toitu valmistada lõkkel või grillil, aga mis saab siis, kui väljas on külm ning möllab maru? Kuidas sel juhul valmistada toitu või kütta tuba? Kust saada joogivett, kui seda kraanist enam ei tule?

Üle poole eestimaalastest ei ole hädaolukordade leevendamiseks midagi teinud, kuid juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab rohkem kui pooltele Eesti elanikele probleeme.

Riik on koostanud käitumisjuhised. Alustuseks võiks teha inventuuri sahvris või aidas. Näiteks sorteerida taskulampide patareid ning pikalt säilivate toiduainete varu. On hea mõte varusid täiendada ja korjata vitamiinist pakatavaid marju ning teha neid hoidisteks ja mahladeks, mida on hea tarvitada kriisitagi. On väga praktiline hoida majapidamises teatavat varu ka pere lemmikloomadele.

Siiski tasub lähtuda kainest mõistusest – oma pere vajadusi teab iga inimene ise kõige paremini. Kindlasti ei ole praktiline varuda suurel hulgal toitu lihtsalt igaks juhuks, sest see kipub riknema.

Toiduainete varumisel on oluline lähtuda pere eelistustest ning piisavalt pikast säilivusajast.

Riigi käitumisjuhistes soovitatakse patareidega raadiot, kuid asja ajab ära ka autoraadio. Sel juhul on pigem tähtis, et kütusepaak oleks vähemalt pooltäis. Raadio on käepärane juhuks, kui muudest kanalitest pole võimalik infot saada, sest just riiklike raadiokanalite kaudu jagatakse kriisiolukorras praktilist infot.

Tasub suhelda naabritega, sest kasulik on teada, kas mõnel naabril on salvkaev või kas on mõnes talus elektrigeneraator.