Need on kõik kesklinna poed ja neil on prügi kuskil turvaliselt luku taga, jagab üks inimene õpetussõnu. Teine kirjutab kohast, kust saab korralikku sinki ja vorsti. Kolmas raporteerib supermarketi prügikastist, kus on saadaval vähemalt 30 kilo ilusaid õunu. «Andke sõnumis märku, kes tahab!» hüüatab ta.

Inimesed, kes kinnises Facebooki jututoas oma kogemusi ja infot jagavad, on Tartu prügisukeldujad. Nad ei otsi toitu prügikastidest mitte vaesuse sunnil. Tegu ei ole asotsiaalide või joodikutega, kes ei suuda teha päevatööd. Asi on hoopis muus.

Paljud neist käivad üheksast viieni tööl ja saaksid ka prügis tuhnimata hakkama. Prügisukeldumine on neile elustiil. See on siiani ühiskonnas pigem taunitud ja näib olevat tegevus, mille eest küll ei karistata, kuid mis pole siiski legaalne.