Pank ei anna laenu, sest kinnisvara hind on madal

Jõgevamaa hajaasustusega külad, näiteks kahe maakonna piiril olev Vägeva, on ühed neist, kus pangalaenu saamine on noortel peredel praegu raske. Foto: Marianne Loorents

Väljaspool Tartut ja Harjumaad on maja ehitamiseks, kinnisvara soetamiseks või oma kodu renoveerimiseks laenu saada üha keerulisem.

Pangad toovad maapiirkondades laenudest keeldumise põhjusena kinnisvara väikese väärtuse ja on muutnud oma laenutingimusi konservatiivsemaks. See tähendab, et kinnisvara lisatagatiseta on laenu raske saada.

Selleks et väljaspool Tartut ja Harjumaad perede eluasemeprobleeme leevendada, on plaan hakata laenutaotlejatele pakkuma senisest enam riigi käendust. Millal võiks uus süsteem tööle hakata ja kas on pakutud välja ka konkreetseid lahendusi?

Lisatagatis riigilt?

Teema tõstatas hiljuti riigihalduse minister Jaak Aab (pildil). «Kinnisvara hind jääb maapiirkondades madalaks isegi siis, kui sinna investeerid. Järelikult ei saa pank ostetavat maja tagatisena kasutada ning inimene pangalaenu ei saa,» osutas Aab probleemile. Tema sõnul on perede eluaseme ja madalapalgaliste töökohtade probleemid maapiirkondades võrdse kaaluga.

Jaak Aab

Erik Prozes

Jaak Aabi arvates võiks paljulapselistelt peredelt omaosalust üldse mitte nõuda.

Teemat arutati uue valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel ning ülesande probleemiga tegeleda sai majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes peaks tulema välja konkreetsete ettepanekutega 2020. aasta veebruaris.

«Kredex saaks siin tõenäoliselt pakkuda lisatagatist või lisakäendust nii eluaseme- kui ka ettevõtluslaenude puhul,» selgitas Aab. Praegu finantseerib Kredex 10 protsenti noorte perede eluasemelaenust. «Nad võiks anda lisakäenduse, et katta maapiirkondades kinnisvara hinna vahet,» arutles Aab. Tema arvates võiks paljulapselistelt peredelt omaosalust üldse mitte nõuda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles, et teema on ministeeriumis veel väga värske, sellega alles tegeletakse ja konkreetseid ettepanekuid esitada on praegu vara. Lähima poole aasta jooksul jäävad seega paljud noored pered laenuta.

Kuna pangad on vaid äriettevõtted, siis nemad ootuspäraselt oma laenutingimusi leebemaks ei muuda. «Kui me teeksime maapiirkondadele erandeid, siis sama hästi võiks poed osale inimestele hakata kaupu odavamalt müüma,» ütles SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kitsendusi on

Ta kinnitas, et SEB pole võrreldes varasemate aastatega oma laenutingimusi karmistanud. Siiski on mitmed maapiirkondade elanikud just viimase poole aasta jooksul kurtnud, et ilma lisatagatiseta pole võimalik enam laenu saada.

Tingimuste kitsendamist tõestab näiteks see, et SEB ei arvesta lisatagatisena enam kinnisvara, mis on mõtteliste osadena jagatud kahe omaniku vahel. Ja seda juhul, kui need omanikud ei kuulu ühte leibkonda.

«Miks pangad teevad oma otsuseid konservatiivsemaks, on nende olukordade tõttu, kui kliendil on tekkinud makseraskused laenude tagastamisel, asi on läinud kohtusse ja pankadel pole õnnestunud neid maju müüa,» selgitas Hallang.

Sille Hallang, SEB eraklientide panganduse divisjoni juht

SCANPIX

Kui me teeksime maapiirkondadele erandeid, siis sama hästi võiks poed osale inimestele hakata kaupu odavamalt müüma.

Seda, et ehitusturg on jahenenud ja seetõttu maja ehitamiseks, kinnisvara soetamiseks või kodu renoveerimiseks vähem laene antakse, ta ei kinnitanud.

Praegu pakub SEB kodu- ja hüpoteeklaenu, mis on pikaajalised ja madala intressiga. Ülejäänud laenud on lühiajalised ja ka nende intress on kõrgem. Laenu võtmiseks peab olema inimese sissetulek ametlik ja tõendatud ning tema kõikide laenude igakuine tagasimaksmise summa võib olla kuni 50 protsenti laenuvõtja leibkonna sissetulekust. Pank finantseerib kuni 80 protsenti maja turuväärtusest, kuid iga laenutaotlust vaadatakse ja menetletakse eraldi. «Saatan peitub detailides,» tõdes Hallang.