Emakeelse ülikooli saja aasta juhtumised jõuavad teleekraanile

«Rahvusülikool 100» projektijuht Kadri Asmer (keskel, istub) vaatas Werneri kohvikus, kuidas käivad ülikooli aastapäeva puhuks valmiva saatesarja võtted. Sari räägib rahvusülikoolis saja aasta jooksul juhtunud huvitavatest sündmustest. Foto: Seleri Tidor

Uus Eesti rahvusringhäälingu saatesari kajastab kaasahaaravaid etappe ülikooli ajaloost ja tänapäevast: rahvusülikooli ülesehitamisest, suletud militaarses linnas tehtud teadustööst kuni tänapäeva rahvusvahelise rahvusülikoolini.

Sarja esimene osa jõuab ETV eetrisse 15. septembril ja saateid näidatakse pühapäeviti. Pool tundi kestvaid osi on kokku 12, viimane läheb eetrisse 1. detsembril ehk täpselt rahvusülikooli sajandal aastapäeval.

Rahvusülikoolile pühendatud saatesarja juhib Urmas Vaino, kes intervjueerib ülikooliga seotud inimesi. Saate toimetaja Tõnis Lehe sõnul on neile sõna antud erinevate ja kohati üllatavate teemade fookuses.

Saatesarjas pole peamine rõhk aga ainult intervjuudel. Kasutades ajaloolisi kaadreid proovivad saate tegijad ellu äratada saja aasta jooksul ülikooli elus toimunut.

Alles filmitakse

Algmaterjalide kogumine, inimestega vestlemine ja stsenaariumi kirjutamine võttis omajagu aega. «Rahvusülikool 100» projektijuht Kadri Asmer ütles, et selle sarja ettevalmistused algasid juba eelmisel aastal. «See on olnud pikk protsess, sest ülikool on väga värvika ajalooga, mille taga seisab suur hulk teadlasi ja tudengeid,» selgitas ta.

Praegu käivad Tartus veel filmivõtted, seega pole täiesti kindel, millised kaadrid saatesarja jõuavad ja mis selle pealkirjaks saab. Tõnis Leht ütles, et 12 saatesse on võimalik mahutada suur hulk põnevaid teemasid, aga kahjuks päris kõik meeliköitev ja huvipakkuv saatesse ei jõua. «Tartu ülikooli ja tema inimeste toimetamise ulatus on lausa uskumatult lai ja sügav,» lisas ta.

Tartu ülikooli ja tema inimeste toimetamise ulatus on lausa uskumatult lai ja sügav.

Kõige raskem on telesaates kajastada teadusteemasid. «Telesaate jaoks on kõige suurem väljakutse visualiseerida teadusteemasid, mis on sisult põnevad, aga mille uurimistegevus käib sügaval arvutis ja uurijate peades,» ütles Leht.

Näitena nimetas ta arheoloogide, geneetikute ja keeleteadlaste ühiseid uurimisprojekte inimpopulatsioonide, kultuuride ja keelte põlvnemisest ning liikumisest Eesti aladel.

Minevikust tulevikku

Saatesari algab 1919. aastast, kui kuulutati välja rahvusülikool. Siin tuleb juttu alustamisraskustest, rahvusülikooli põhimõtetest ja sellest, kuidas kõike soovitut teostada. Peale algusaastate tutvustab saade teisi ajajärke ülikooli elus, näiteks kõneldakse Tartu ülikooli ja tudengite rollist 1990. aastatel.

Rääkimata ei jää lood tudengielust väljaspool loengusaali. Keskendutakse üliõpilaselule eri aegadel ja sellele, kuidas tudengid ühiselt aega veetsid. Olgu selleks näitering, looduskaitsering, rahvatantsurühm, laulukoor või üliõpilaste ajalehe väljaandmine. Samuti uurib saade ühiselamute eluolu ning selle muutumist saja aasta jooksul.

Teiselt poolt uurib saade ka, milline oli professorite elu läbi aegade ja mis roll on kõiges selles olnud Tähtvere linnaosal. Saates vaadeldakse teadlaste dünastiaid, millest osa on tekkinud erialade, osa hoopis pereliinide kaudu.

Ühe teemana valgustatakse 1950. ja 1960. aastate omapärast olukorda, mil välismaalastel oli ligipääs ülikoolilinna piiratud ning vaid mõne kilomeetri kaugusel ülikooli peahoonest asus sõjaväe lennuväli. Samal ajal üritasid Tartu ülikooli teadlased rahvusvahelisel tasandil teadustööd teha, näiteks tegutses siin ülemaailmselt tunnustatud semiootik Juri Lotman.

Saatesarja viimane osa püüab heita pilku rahvusülikooli tulevikku. Kas rahvusülikool, mis on mõeldud Eesti üliõpilastele ja peab jääma eestikeelseks, peaks õpetama inglise keeles. Kuidas kunagi kirja pandud eesmärgid on tasakaalus tänapäevase rahvusvahelise ülikooli ideega.