Valmis suurteos Tartu Jaani kirikust

Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. Foto: Margus Ansu

Tartu Jaani kirikust kui erilisest keskaegsest kultuuripärlist on valminud monograafiline teos, mis tuleb esitlusele 21. detsembril.

Muinsuskaitseameti teatel ilmus raamat ameti juures tegutseva programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» välja antava sarja «Eesti kirikud» raames. Tegemist on kolmanda selles sarjas ilmunud teosega. Varem on ilmunud «Kaarma kirik» ja «Tallinna Kaarli kirik».

Kaur Alttoa monograafia «Tartu Jaani kirik» esitlus algab Tartu Jaani kirikus 21. detsembril kell 12. Alttoa lahkab oma raamatus Tartu Jaani kiriku keerulist ehituslugu ja sellest tulenevat arhitektuuri, arutleb terrakotaskulptuuride päritolu ja tähenduse üle, kirjeldab kiriku keskaegset hiilgust ning sellele järgnenud allakäiku ja katastroofe. Lõpus annab ta ülevaatehoone taastamisest, mida kroonis kiriku sissepühitsemine 2005. aastal.

Jaani kiriku muudab nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis unikaalseks väga rikkalik – Kaur Alttoa sõnutsi lausa pillav – terrakotaskulptuuride ehk põletatud savist kujude kogu. Neid on kirikus olnud umbes kaks tuhat, millest hinnanguliselt pooled on säilinud tänaseni. Teiste hulgas on alles pea elusuurune Neitsi Maarja kuju.

Raamat sisaldab ka ülevaadet terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, konserveerimisest ja säilivusest. Informatsioon pärineb konservaator Eve Alttoalt, kes on juba viisteist aastat nende kujude käekäigu eest hea seisnud.

Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust, millest saatuse tahtel on mõned baroksed altari- ja kantsliskulptuurid säilinud Riias. Kunstiajaloolane Anu Mänd on kirjeldanud Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat.