Raamat muudab eklektilise linnajao selgepiirilisemaks

Raamatus on peatükk «Ülejõe esimesed». Selle aluseks on suvel 2016 Kaarsillale välja pandud näitus Ülejõe ajaloo tähtsündmustest. Näituse koostasid ja peatüki panid kirja Kaari Siemer (vasakult) ja Kristiina Tael.

FOTO: Sille Annuk

Kui mõelda pisut näiteks Tammelinna või Supilinna peale, tekib vaimusilmas pilt enam-vähem millestki hoomatavast.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Aga kui selgepiiriline on ettekujutus Emajõe vasakul kaldal asuvast linnaosast? «Eklektiline, eriilmeline, ebaselge – need märksõnad korduvad elanikega Ülejõe olemusest rääkides ikka ja jälle,» on kirjas värske raamatu «Üle jõe Tartu» viimases peatükis.

Paarkümmend rida edasi saab lugeja teada, et erinevatest tunnetustest rikas linnajagu on üksteise kõrvale elama meelitanud ka eriilmelised elanikud ning «niisamuti nagu Ülejõe välimust kirjeldatakse kui hübriidi, kasutatakse sama võtet ka linnaosa elanikest pildi andmiseks».

Tagasi üles