Raimo Ronimois: sõidueksamisabad on kehva töö tagajärg

Raimo Ronimois

FOTO: Erakogu

Maanteeamet manitseb liiklusohutusele, kuid nende enda vanker sõidab vastassuunavööndis.

Hiljuti ilmus Tartu Postimehes Karolina Kadaku artikkel, milles käsitleti sõidueksamite ülipikka ooteaega maanteeameti liiklusregistri büroodes. Noored juhikandidaadid peavad eksamile pääsemiseks ootama kuni kolm kuud.

Kellele see kasulik on? Kuidas see sai nii juhtuda, et varasema kahe nädala asemel peab nüüd suisa kolm kuud ootama?

Tõenäoliselt on esmased kasusaajad autokoolid, kes saavad ooteperioodil müüa õpilastele sõiduõppe lisatunde. Ameti asjaajamise saamatuse tõttu on kannatajad juhikandidaadid, kelle ootused teenuse kvaliteedi suhtes on märksa suuremad. Kolm kuud on liiga pikk aeg, et peale autokooli läbimist oma juhtimisõigust ametlikult vormistada ja hakata oma oskusi praktiseerima. Juhtimisõiguse omamine on tänapäeval üks oluline osa täiskasvanuks saamise protsessist ja noortel, eriti maanoortel, on see hädavajalik oma konkurentsivõime tagamiseks tööturul. Riik peaks seda mõistma ja panustama maksimaalselt selle võimaluse tagamiseks.

Inimesi on kahte tüüpi: ühed oskavad asju ette näha ja teised oskavad asju ette kujutada. Erinevus on selles, et viimaste puhul sõltub edu fantaasiarohkusest, esimeste puhul aga kogemustest ja oskusest leida seoseid ning parimaid lahendusi. Maanteeametis tehtud muudatused olid kindlasti põhjustatud ettekujutusest, et moodsas organisatsioonis on vaja asju pidevalt timmida – saagu või kehvem, aga me reformime!

Mis saaks siis, kui maanteeamet teataks, et 2 + 2 maanteid enam ei ehitata ja võetakse seisukoht, et Tartust Tallinna ei pea saama sõita kahe tunniga, vaid ütleme, et näiteks neli tundi on ka ju piisavalt hea tulemus?

Juhtimisteooria ütleb, et tööprotsessi seire peab olema pidev (planeeri, muuda, teosta ja mõõda, seejärel planeeri uuesti ja ring käivitub taas). Praegu aga tundub, et muudatuste juhtimine ei ole maanteeametis pidev protsess või ollakse rahul kesise tulemusega. Eksamiosakonna juhataja teatab, et nii on see kogu aeg olnud ja muretsemiseks pole põhjust.

Maanteeamet on suur organisatsioon ja selle teised üksused teevad head tööd liiklusohutuse tagamisel ja taristu arendamisel ja hooldamisel. Mis saaks siis, kui maanteeamet teataks, et 2 + 2 maanteid enam ei ehitata, ja võetakse seisukoht, et Tartust Tallinna ei pea saama sõita kahe tunniga, vaid ütleme, et näiteks neli tundi on ka ju piisavalt hea tulemus? Kindlasti poleks me kodanikena selle seisukohaga nõus ja hakkaksime selgitust küsima. Miks arvab siis maanteeameti eksamiosakond, et kolm kuud ooteaega on rahuldav ja amet ei pea midagi muutma? Selle asemel, et leida uusi lahendusi või pöörduda vanade juurde, süüdistatakse autokoole ja saamatuid juhikandidaate.

Kirjutasin kolm aastat tagasi oma arvamusartiklis, et korruptsioon saab tekkida seal, kus on defitsiit või kus on mõni muu takistav tegur, mille ületamiseks võib ametnik protsessi omakasu saamise eesmärgil mõjutada. Eksamikeskuse loomine sellisel viisil, nagu seda planeeritakse, on defitsiidi tekitamine kogu riigis ja see pigem suurendab korruptsiooniriski. Nüüd oleme olukorras, kus eksamiaegade defitsiit on suur ja nendega kaubeldakse turul. On see siis normaalne?

Kolm aastat tagasi alustati maanteeametis reformi, mille eesmärk pidi olema teenuste kvaliteedi kasv. Ajakirjandusele kinnitati, et kõik on läbi arvutatud ja kõik sujub. Rahaline võit pidi olema koguni 850 000 eurot aastas, mis jagatakse teenistujate vahel palga tõstmiseks. Öeldi, et paneme mõned bürood kinni, kuid teenuse kvaliteet naabermaakonnas pareneb. Õnneks väikeste maakondade büroosid päriselt ei suletud ja need töötavad üksikutel päevadel nädalas siiani. Ülejäänud päevadel sõidavad teenistujad tööle suuremasse büroosse, kusjuures seda peavad siis tegema ka kodanikud, kel asjaajamisega kiire.

Juhtimisõiguse omamine on tänapäeval üks oluline osa täiskasvanuks saamise protsessist ja noortel, eriti maanoortel, on see hädavajalik oma konkurentsivõime tagamiseks tööturul.

Kolm aastat tagasi olid eksamijärjekorrad enamikus Eesti büroodes nädala-kahe pikkused, suuremates linnades suviti maksimaalselt kolme nädala pikkused. Peale reformi on aga ooteaeg kolm kuud! See on uus tase! Kas selline «teenuse kvaliteedi kasv» vastab kodanike ootustele? Julgen arvata, et ei. Pigem on see liiklusvaldkonna juhtide halva töö tagajärg, mida püütakse põhjendada autokoolide kehva tööga – keegi peab ju süüdi olema. Maanteeamet ise ei ole kunagi süüdi, alati leitakse keegi, kes püüab nende head ametnikupõlve rikkuda. Kord on selleks kehvad autokoolid, kord pikale veniv suveperiood.

Tuletagem meelde, et sõidueksami sooritamine on maksustatud 40-eurose riigilõivuga ja kodanikel on selle raha eest õigus riigilt nõuda tippkvaliteeti, lugupidavat ja hoolivat suhtumist. On vaja selgusele jõuda, kas maanteeameti ametnikud soovivad oma riiki ja kodanikke teenida sel moel, mis rahuldab kodanike vajadusi või mitte. Ametnikele esitatud ootus on suur ja neil pole lubatud oma mugavuse järgi reegleid teha. Eestis kehtib parema käe reegel ja kodanike ootustele vastassuunas tegutsemine on keelatud.

Kokkuvõtteks võib konstateerida, et maanteeameti osutatava eksamineerimisteenuse kvaliteet on madal ega vasta ühiskonna ootustele. Hoolimatus ja ametkondlik hoiak on viinud liiklusregistri teenuse taandarengusse.

Kas lahenduseks oleks teenuse sisseostmine mõnelt sertifitseerimisfirmalt, seades neile kindlad kvaliteedieesmärgid? Maailmas on palju erinevaid näiteid ja Eestil tasuks nende hulgast valida endale sobivaim.

Tagasi üles