Hiljemalt augusti lõpuks kubiseb metsaalune seentest

Kukeseente kõrval on seenelised Lõuna-Eesti metsadest saanud ka puravikke. Foto: Lauri Kulpsoo

Ilmateenistus lubab nädalavahetuseks hoovihma ja võrdlemisi sooja ilma ning miks mitte sõita seenele. Aga kas ikka tasub, kas seeni on?

Tasub küll, tänavu on parem seeneaasta kui mullu, kinnitas bioloog Külli Kalamees-Pani ja lisas, et on oma «jahimaadel» Põlvamaa metsades leidnud juba puravikke, kitsemampleid, pilvikuid ja tublisti kukeseeni.

Esimesed kukeseened korjas ta jaanipäeva paiku, eelmine aasta olid metsad sel ajal seentest tühjad.

Õige aeg on ees

Tänavu on metsaservad ja teeääred praegusel ajal aga täis autosid ja metsad täis seenelisi. Ka teede ääres käib agar kukeseeneäri.

Kirglik seeneline Leida Kikka, jalatsivabriku Samelin juht, on sel hooajal käinud kaks korda Tartumaa metsades seeni otsimas. Kukeseenekastme sai ta tehtud, muid seeni ta aga veel ei leidnud. Tartu lähedal Reolas ja Võrtsjärve naabruses Trepimäel olid Kikka sõnul kaks nädalat tagasi metsad veel liiga kuivad. Sellel nädalavahetusel läheb ta kindlasti uuesti seenele.

Peamine seenehooaeg algabki augusti keskpaigast. Seni leiab metsa alt rohkem suvise hooaja seeni, mis kõigile ei pruugi maitseda, näiteks tamme-kivipuravikke.

Hea seeneaja indikaator on Kalamees-Pani sõnul punane kärbseseen. «Kui seda metsa all külluslikult leidub, on parim seeneaeg,» õpetas ta. Punase kärbseseene kuldaeg on enamasti septembris. Roosat kärbseseent Kalamees-Pani juba metsas nägi ja teistelt seenelistelt on ta kuulnud, et ka valget kärbseseent on näha. Siinkohal tuleb siiski kõigile meelde tuletada, et mõistlik inimene küll ilusaid, kuid mürgiseid kärbseseeni ei korja.

Kalamees-Pani loodab, et hiljemalt augusti lõpuks löövad metsa all seened vohama, kui niiske ja soe ilm kestab. Eriti palju võib siis näha puravikke.

Ilmateenistuse prognoosi järgi peaks nädalavahetusel Tartumaal valitsema ideaalne ilm seenele minekuks. Laupäeval on sooja 21–24 kraadi ja vahelduv pilvisus. Pühapäeval on sooja 19–22 kraadi ning võib juhtuda, et metsas tuleb mõne ilusa suure kuuse all natuke aega mõõduka vihma eest varjul olla.

Kes teab, see saab

Kuid peale hea ilma, terve korvi ja tervete kummikute ning noa ja õigete rõivaste on seenelisel alati tarvis ka õnne.

Ja loomulikult teadmisi. Leida Kikka rääkis näiteks loo, kuidas koolipõlves tema õpetaja, tuntud mükoloog Kuulo Kalamees viis klassi seenele. Kui Leida Kikka tuli sel retkel metsast peaaegu tühja korviga välja, siis Kuulo Kalamehe ja Külli Kalamees-Pani korvid olid pilgeni täis. Nemad teadsid, milliseid seeni saab söögiks kaasa võtta ja milliseid ei saa.

Kust seeni leida

Kust seeni leida?

• Kitsemamplid kasvavad männimetsas.
• Pilvikud kasvavad männimetsas ja raba ääres.
• Puravikud kasvavad kaasikutes, kus on niiskem ja võsasem.
• Kukeseeni saab korjata kõrgema kasvuga puude lähedusest, näiteks männimetsast või kuuse-segametsast.