Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kopsuarst hoiatab: hapnikubaar rikub tervist (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu Postimehe suvereporter Karolina Kadak käis Tartus Lõunakeskuse Tele2 esinduses ühe päeva töötanud 95-protsendilist hapnikku pakkunud baaris, mis pidi lisama energiat ja tekitama mõnusa tunde. Pärast viieminutilist seanssi ei tundnud Karolina Kadak end energilisena, ta tundis hoopis väsimust.
Tartu Postimehe suvereporter Karolina Kadak käis Tartus Lõunakeskuse Tele2 esinduses ühe päeva töötanud 95-protsendilist hapnikku pakkunud baaris, mis pidi lisama energiat ja tekitama mõnusa tunde. Pärast viieminutilist seanssi ei tundnud Karolina Kadak end energilisena, ta tundis hoopis väsimust. Foto: Seleri Tidor

Paljudes Euroopa ja Aasia riikides töötavad hapnikubaarid, kus soovijad võivad sisse hingata tavalisest rohkem hapnikku.

Hapnikubaari operaator Mari-Liis Põldar selgitas kohapeal, et hapnikushoti all mõeldakse ühte hapniku tarbimise seanssi, mis kestab üldjuhul kolm kuni viis minutit. «Üks seanss kestab vähemalt kolm minutit, aga ülempiiri selle kestusel pole. Viis minutit on pigem optimaalne aeg,» ütles ta.

Kui meid ümbritsevas õhus on hapnikku 21 protsenti, siis baaris 95-protsendilise hapniku sissehingamine pidavat tekitama mõnusa ja energilise tunde. «Lisaks aitab see stressi leevendada ning parandab keskendumisvõimet, selleks piisab juba vaid ühest seansist,» sõnas Mari-Liis Põldar. Siiski rõhutas ta, et hapnikubaar on meelelahutuslik, mitte meditsiiniline koht, ning tegu on eelkõige «huvitava sensatsiooniga».

Inimene vajab hapnikku väga täpse kontsentratsiooniga, toonitas aga Tartu ülikooli kliinikumi kopsuarst Ülle Ani. «Kui esmapilgul võiks eeldada, et suurem kogus sissehingatud hapnikku võiks olla organismile kasulik, siis tegelikult on ohtlik igasugune muutus – ohtlik on ka hapniku tõus sissehingatavas õhus,» sõnas Ülle Ani.

Sissehingatavas õhus on 21 protsenti hapnikku ja hapnik hakkab kudesid kahjustama, kui hingata seda sisse suuremas kontsentratsioonis kui 21 protsenti. Sellisel juhul tekivad esmaste kaebustena iiveldus, pearinglus, peavalu ja nägemise häire, neuropaatia (närvi kahjustusel tekkiv nt käte ja jalgade tundetus), paralüüs (lihaste nõrkus) ja krambid, hoiatas kopsuarst.

Tagasi üles