Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Prokuratuur süüdistab Tartu endist abilinnapead korruptsioonis, altkäemaksu kahtlus ei leidnud kinnitust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski volikogu istungil.
Endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski volikogu istungil. Foto: Sille Annuk

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas Tartu endisele abilinnapeale Valvo Semilarskile süüdistuse eriti suures ulatuses ja korduvas toimingupiirangu rikkumises ning saatis kriminaalasja üldmenetluses kohtusse. Semilarskile esitatud altkäemaksu võtmise kahtlus ei leidnud tõendamist.

Süüdistuse kohaselt osales Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski aastatel 2015 kuni 2017 kokku enam kui kolmekümnel korral linnavalitsuse istungitel otsuste vastuvõtmises või nendele eelnenud toimingute tegemises, millest oleks end isiklike huvide tõttu pidanud taandama. Toimingud ja otsused, millest Semilarski end ei taandanud, olid muu hulgas seotud Tartu linnas tegutsenud äriühingutega, mille omanike või juhtidega ta töövälisel ajal isiklikul tasandil aktiivselt suhtles.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul oli Semilarski äriühingutega seotud sõprussuhete kaudu nende juhtide ja omanikega ning majanduslike suhete kaudu, milles üks osaline oli Valvo Semilarski või temaga seotud äriühing. «Erinevate toimingupiirangu rikkumiste ulatus oli süüdistuses suur ja ühel juhul ka eriti suur ehk enam kui 400 000 eurot. Kõigil nendel juhtudel, kus Valvo Semilarski selliste otsuste vastuvõtmises osales, oleks ta end isiklike huvide tõttu taandama pidanud, kuid enam kui kolmekümnel korral ta seda ei teinud,» ütles prokurör.

Tänavu juulis kuulati prokuratuuris täiendavalt üle altkäemaksu andmises kahtlustatav. «Varem kohtueelse uurimise ajal kahtlustatav uurijatele ütlusi ei andnud. Nüüd kuulasime kahtlustatava uuesti üle ja ta avas endaga seotud äriühingute ning Valvo Semilarski vahelisi seoseid. Nende uute asjaolude valguses ei olnud võimalik Valvo Semilarskile süüdistust altkäemaksu võtmises esitada. Kriminaalmenetluses oli piisavalt tõendeid Valvo Semilarskile altkäemaksu kahtlustuse esitamiseks, kuid süüdistuse esitamiseks sellest ei piisanud,» ütles Gross.

«Määrus tehti juba rohkem kui kaks nädalat tagasi ning saadeti siis ümbrikus lihtkirjana minu kodusesse postkasti vaikselt nagu jõulukaart,» selgitas Valvo Semilarski.

Valvo Semilarskile oli esitatud kahtlustus nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altkäemaksu võtmises, mis mõlemad on teise astme kuriteod. Prokuratuur lõpetas menetluse altkäemaksu võtmise kahtlustuses, muus osas on kriminaalasi kohtusse saadetud.

Toimingupiirangu rikkumine on Grossi sõnul oluline korruptsioonikuritegu, mis mõjutab ettevõtjatevahelist ausat konkurentsi ja seeläbi usaldust riigi suhtes. «Kuigi toimingupiirangu rikkuja otsest isiklikku kasu ei saa, saavad kasu tema tegevusest mõjutatud ettevõtted ja inimesed, sest neil tekib sel juhul linnavalitsusega asju ajades teiste ees eelis,» lisas Gross.

Valvo Semilarski kaitsja Oliver Nääs teatas, et Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi allkirjaga määrus teatab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse nii Aivo Pärna suhtes, keda varem kahtlustas prokuratuur altkäemaksu andmises, kui ka Valvo Semilarski suhtes, keda prokuratuur kahtlustas siiani altkäemaksu võtmises.

«Määruses nenditakse vaid, et menetlus lõpetatakse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ilma sisulisi põhjendusi esitamata. Samas jätkab prokuratuur menetlust Semilarski suhtes seoses toimingupiirangu rikkumise kahtlustega,» vahendas vandeadvokaat Oliver Nääs.

Valvo Semilarski tõdes, et ühest küljest on uudis kergendav, kuna ta on uurimise algusest peale teadnud, et ta ei ole süüdi. «Olen seda korduvalt nii uurijatele, prokurörile kui ka avalikkusele kinnitanud ning lõpuks on sõnum kohale jõudnud. Mul on kahju, et Tartu bussihankele pandi kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolt selline negatiivne pitser külge ning põhjustati sellega ebameeldivusi lisaks minule ka teistele headele Tartu linnavalitsuse ametnikele,» kommenteeris Semilarski. 

Samas märkis Selmilarski, et trotsi tekitab asjaolu, kuidas prokuratuur selle uudise teatavaks tegi. «Meenutagem, et kui mind kinni peeti, korraldasid kaitsepolitsei ja prokuratuur kohe pressikonverentsi ning teatasid kogu Eesti Vabariigile, et Tartu kui ühe mõjukama omavalitsuse juhid on olnud äraostetavad. Need avalikkuses õhku vistatud kahtlused äraostetavusest käisid minuga kaasas pea kaks aastat. Nüüd, kui on selgunud, et need väited ja kahtlused osutusid valeks, ei taha prokuratuur sellest aga sõnagi rääkida. Määrus tehti juba rohkem kui kaks nädalat tagasi ning saadeti siis ümbrikus lihtkirjana minu kodusesse postkasti vaikselt nagu jõulukaart,» selgitas Semilarski.

Tagasi üles