Kaidi Kaljula: miks tuli rääbisepüük varem peatada?

Rääbisepüük Peipsil.

FOTO: Kristjan Teedema

Selleks aastaks on rääbisepüük kutseliste kalapüügivahenditega lõppenud, sest aastane rääbise­kvoot on täis saamas. Et rääbisepüügi kohta on viimasel ajal levitatud mõningaid ebatäpseid fakte, siis kasutan võimalust seda teemat lähemalt selgitada.

4. mail 1994. aastal sõlmisid Eesti ja Venemaa valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alal koostööleppe. Eelmise aasta novembris toimus selle kokkuleppe alusel moodustatud kalapüügikomisjoni istung, kus lepiti kokku, et Eesti kutselise kalapüügiga tegelevad ettevõtted võivad sel aastal 21. juunist 20. augustini Peipsi ja Lämmijärvest püüda kuni 325 tonni rääbist. Eesti kutselistele kaluritele lubatud aastasaak kinnitati valitsuse määrusega.

Kalapüügiseadusega on valdkonna eest vastutavale ministrile antud õigus peatada oma käskkirjaga kutseline kalapüük siis, kui kehtestatud lubatud aastakogus on püütud 90 protsendi ulatuses. Sel põhimõttel peatas maaeluminister Mart Järvik rääbisepüügi ja kalapüügi kastmõrdadega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 31. juulist.

Varasem püügi sulgemine on vajalik, et anda kalapüüdjatele aega püügivahenditesse kogunenud kala maale tuua ja püügivahendid veest välja tuua.

Rääbisepüügi viimasel päeval lähevad kõik kalurid vees olevaid mõrdu nõudma, millest on tingitud suuremad saagid päeva kohta võrreldes varasemate püügipäevadega. Sel aastal on rääbist maale toodud üks kuni 21 tonni päevas.

Sel sajandil on rääbisepüük Peipsi ja Lämmijärvest lubatud olnud 2011. aastast. Kui aastatel 2011–2016 lubati kutselise kalapüügiga tegelevatel ettevõtetel Peipsi ja Lämmijärvest püüda maksimaalselt 10–15 tonni rääbist, siis 2018. aastaks oli rääbise kvooti suurendatud 400 tonnini.

Selleks et info kalapüügi peatamise kohta kaluritele, ametnikele, teadlastele ja avalikkusele ootamatult ei tuleks, koostab veterinaar- ja toiduamet kutselise kalapüügi ettevõtete esitatud püügiandmete põhjal kvoodijälgimiseks vajalikud operatiivaruanded. Varasematel aastatel avaldati see info elektrooniliselt maaeluministeeriumi kodulehel, tänavu leiab selle teabe veterinaar- ja toiduameti kodulehelt.

Tagasi üles