Kas vihastada või mõelda? Ikka mõelda, soovitab noor psühholoog

Hiljuti magistritöö emotsioonide reguleerimisest kaitsnud psühholoog Teili Toms naudib jalutamist ja soovitab seda ebameeldivatest tunnetetest jagusaamiseks kõigile teistelegi. Foto: Seleri Tidor

Vaevalt leidub ilmas inimest, kes pole kunagi tundnud lämmatavat viha, paanikaks paisunud ärevust, armukadedust või mõnd muud halba tunnet.

Eneseabiõpikute autorid väidavad, et ka halbu tundeid tundeid ei tohi endasse jätta, kõik tuleb välja paisata. Teie uurisite emotsioonide reguleerimist - miks on vaja uurida tunnete korrastamist ja miks on tarvis oma tundeid korrastada?

Me teame, et elus tuleb ette ebameeldivaid olukordi, mida me ei saa muuta, kuid millega toimetulemiseks saame muuta enda emotsionaalset reaktsiooni. Kui üritame parema enesetunde eesmärgil oma mõtteid muuta, on tegemist emotsiooni reguleerimise ühe strateegia, ümberhindamisega. Minu uurimuse eesmärk oli vaadata, kuidas olukorra erinev tõlgendus ehk ümberhindamine mõjutab tundeid.

Kuigi praegu teatakse laialdaselt, et ümberhindamine on tõhus, ei teata täpselt, mis on ümberhindamise taga olevad mehhanismid ehk mida me täpselt ümber hindame. Siit edasi uurides võiksime tulevikus teada saada, kas näiteks viha puhul, mida iseloomustab vastutuse tajumine kellelgi teisel, võiks tegeleda vastutuse dimensiooni nihutamisega. Teadus võiks seda tõendada ja näidata, et tajumisel, kes vastutab, viha leeveneb. Selliseid eriomaseid uuringuid kahjuks veel eriti ei ole.