Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
/nginx/o/2019/07/28/12415834t1hb8aa.jpg)
Hetk, kui valgus läheb klaasi sisse, läbib selle ja jõuab meieni, on kunstnik Rait Präätsi hoidnud aastakümneid klaasi juures ega ole teda kuidagi lahti lasknud. «Valgusega mängimine on meepott, miks ma ei saa klaasi juurest ära,» tunnistas Prääts reedel Eesti Rahva Muuseumis (ERM) mõni minut enne oma näituse «Taaskasutatud aeg II» avamist.
Nagu viitab väljapaneku nimi, on Prääts aja taaskasutamise teemaga flirtinud ka varem. Täpsemalt kolm aastat tagasi, kui Eesti vabaõhumuuseumi Kolga talus sai üles näituse esimene versioon. Siiski rõhutas kunstnik, et kuigi mõni teos kahel näitusel kattub, on juba ruumi mõttes tegemist kahe täiesti erineva väljapanekuga.